Semiootika osakonna teadusprojektid
RITA2/085 "Vaenulike infopettetegevusstrateegiate ja –taktikate uuring infojulgeoleku teadlikkuse tõstmiseks"
5.06.2020−31.05.2021
Andreas Ventsel
Semiootiline sobivus kui biokultuurilise diversiteedi mehhanism: ebastabiilsus ja kestlikkus uutes keskkondades
Personaalse uurimistoetuse rühmagrant, projekt PRG314
1.01.2019 - 31.12.2023
Vastutav täitja: Kalevi Kull
Kui semiootilisse süsteemi lisandub uus komponent, mis võiks suurendada mitmekesisust, sõltub selle püsimajäämine suurel määral tema kommunikatiivsete suhete ehk märgisuhete sobitumisest keskkonda. Seda protsessi nimetame semiootiliseks sobitumiseks. Meie töö eesmärgiks on leida, kas semiootilisel sobitumisel on üldisi omadusi, mis iseloomustavad seda nii ökoloogiliste, kultuuriliste kui ka virtuaalsete süsteemide mitmekesisuse kujunemisel. Selle ülesande lahendamiseks töötame välja semiootilise sobitumise üldise kontseptsiooni ja konstrueerime selle mudeli. Kontrollimaks hüpoteesi, et semiootiline sobitumine kui oluline mitmekesisust tagav mehhanism toimib erinevates valdkondades, uurime semiootilise mitmekesisuse kujunemist üksikasjalisemalt kolmes vallas: (1) linna ökosüsteemis, (2) sotsiaalmeedia ja e-Eesti keskkonnas ning (3) kultuurilistes tõlkeprotsessides.
Strateegiline narratiiv julgeolekudilemma kujundajana
08.03.2019 - 31.01.2023
Vastutav: Andreas Ventsel. Täitjad Mari-Liis Madisson ja Sten Hansson (Ühiskonnateaduste Instituut, Tartu Ülikool)
Projekt keskendub julgeolekuga seotud strateegiliste narratiividele tuvastamisele ja uurimisele. Strateegilised narratiivid on avalikkuses levitatavad lood, mis sätestavad aktiivse toimija identiteedi (kes me oleme?); mingi ihaldatud lõppsihi (mida me saavutada tahame?); sellega seonduvad takistused ning soovitusliku viisi, kuidas neid takistusi ületada. Strateegiliste narratiivide funktsiooniks on poliitiliste eesmärkide, erinevate kriisiolukordadega (majanduse, julgeoleku jms) seotud vastumeetmete õigustamine, rahvusvaheliste alliansside loomine ning nii sise- kui välisauditooriumi avaliku arvamuse kujundamine. Ennekõike uurime kübervaldkonnaga seotud narratiive, mis väljendavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud ohte (e-ohud) infokeskkonnale. Mõtestame oma uurimistulemusi ‘julgeolekudilemma’ mõiste kaudu: tegemist on kahetasandilise strateegilise vasturääkivusega rahvusvahelistes suhetes, mille puhul ühe toimija julgeoleku kasvamine vähendab samal ajal teiste toimijate julgeolekut. Julgeolekudilemma toimib, kui vastaspoolt õnnestub provotseerida ebaratsionaalsele käitumisele, mida saab kasutada pingete suurendamiseks või vähendamiseks. Projektis uurime, millised küberjulgeoleku narratiivid kujundavad Venemaa ja NATO vaheliste suhete dünaamikat. Projekti eesmärkide saavutamiseks on kavas kasutada erinevaid uurimismeetodeid: semiootika, diskursuseanalüüs, retoorikauuringud, ajalugu, konfliktiuuringud, meediauuringud, narratiivianalüüs (sh julgeoleku- ja kaitsepoliitilised narratiivid). Projekti laiemaks põhieesmärgiks on edasi arendada koostööraamistikku kaitsealase teadus- ja arendustegevuse üldpädevuse arendamiseks ja hoidmiseks õppe-, teadus- ja arendustegevuse kaudu.
PUT 1363. Paljuliigiliste keskkondade semiootika: agentsus, tähendusloome ja kommunikatsioonikonfliktid
Jaanuar 2017 - detsember 2020
Vastutav täitja: Timo Maran
Projekti eesmärgiks on saada teadmisi, kuidas eri liigid kasutavad jagatud keskkondades seoste loomiseks semiootilisi vahendeid, kuidas liigi omailm võimaldab suhestumist teiste liikide ja keskkondadega, kuidas tekivad jagatud märgirepertuaarid ning millised inimese semiootilis-kultuurilised tegurid mõjutavad neid protsesse. Projekt keskendub paljuliigilistele keskkondadele linnalooduses, nende kultuurilistele representatsioonidele ja paljuliigilise semioosi mõistmise teoreetilistele alustele.
Transmeedia uurimisrühm
Uurimisrühma juhid: Maarja Ojamaa, Peeter Torop
Uurimisrühma liikmed: Aleksandra Milyakina, Tatjana Pilipovec, Merit Rickberg, Liina Sieberk ja Aleksandr Fadeev
Transmeedia uurimisrühm tegutseb kultuurisemiootika rahvusprofessuuri juures ja sai alguse baasfinantseeritavast projektist „Kultuur kui haridus: transmeedialisus ja digitaalsus kultuurilises autokommunikatsioonis“ („Culture as education: transmediality and digitality in cultural autocommunication“). Sama projekti sisuliselt jätkatakse. Meie eesmärk on arendada metoodikat, mis integreerib transmeedialisi uuringuid ja kultuurisemiootikat eesti kultuuri jaoks oluliste probleemide analüüsiks kõige kaasaegsemal tasemel. Praktiliseks väljundiks on transmeedialiste ja digitaalsete lahenduste pakkumine koolidele ja õpetajate täiendkoolitus. Seni on laiemalt kättesaadavaks tehtud e-kursus digiplatvormil „Kirjandus ekraanil“ (http://kirjandusekraanil.ee/ ) eesti ja vene koolide kirjandusõpetajatele. Platvormi aluseks on A. Kivirähki romaani „Rehepapp“ ekraniseering „November“. Koolidele on samuti ette valmistatud valikkursus „Kunstitekst ajaloomälu vahendajana“, millega kaasneb digiplatvormi loomine L. Tungla raamatu „Seltsimees laps“ ekraniseeringule. Uurimisrühma juhivad Maarja Ojamaa ja Peeter Torop. Tuumiku moodustavad Aleksandra Milyakina, Tatjana Pilipovec, Merit Rickberg, Liina Sieberk ja Aleksandr Fadeev.