Magistriprojekti juhend
Magistriprojekti juhend 16.10.2017
Semiootika osakond
TÜ filosoofia ja semiootika instituut
Kinnitatud HVFI nõukogus 16.10.2017
Magistriprojekt (15 EAP) on tudengi iseseisev rakendusliku või loomingulise iseloomuga töö, mis on tehtud mingi konkreetse probleemi lahendamiseks või konkreetsele küsimusele vastuse leidmiseks ja millel on semiootiline lähtekoht. Magistriprojekt koosneb kahest põhiosast: a) praktiline osa; b) projekti teoreetilis-metodoloogiline põhjendus. Rakendusliku või loomingulise projekti praktiline osa on iseseisev tervik, mille vorm ja maht on vastavuses projekti eesmärkidega. Teoreetilis-metodoloogilise osa põhiteksti maht (s.t sissejuhatusest kuni kasutatud kirjanduseni) on 27 000-36 000 tähemärki koos tühikutega.
Rakendusliku magistriprojekti eesmärk on võimaldada tudengil kasutada oma teadmisi ja oskusi praktilist laadi probleemi analüüsiks ja lahendamiseks. See on alternatiiv akadeemilisele magistritööle. Rakendusliku projekti praktilise osa vormideks võivad olla nt semiootiline analüüs (konkreetsele tellijale), muuseumiekspositsioon (või selle osa), näitus, film, fotoessee, tõlge vm.
Magistriprojekti sõnaline osa võib olla kirjutatud kas eesti, vene või inglise keeles, eraldi kokkuleppel ka mõnes muus keeles. Magistriprojekt peab sisaldama teisekeelset resümeed (võõrkeelse töö puhul eesti keeles). Magistriprojekti kirjaliku osa vormistuses lähtutakse semiootika osakonna kirjalike tööde vormistamise juhendist.
Rakendusliku magistriprojekti teema valib üliõpilane koostöös juhendajaga, vastavalt oma akadeemilistele ja/või professionaalsetele huvidele ning vastavuses juhendaja pädevustega. Rakendusliku projekti teema ja selle juhendaja kinnitatakse osakonnas 2. aasta 1. semestri lõpuks.
Kui üliõpilane otsustab magistriprojekti kasuks, siis valib ta koostöös juhendajaga lisaks 15 EAP ulatuses aineid magistriprojekti moodulist, mis annavad lisapädevuse konkreetse projekti teostamiseks, s.h. peab praktikaliikide valik olema kooskõlas magistriprojektiga.
Õpiväljundid
Magistriprojekti teostanud üliõpilane:
- oskab leida erialastele teadmistele konkreetse praktilise väljundi või rakenduse;
- oskab leida ja kasutada konkreetse probleemi uurimiseks ja lahendamiseks vajalikku erialast kirjandust;
- oskab kasutada rakendusliku probleemi uurimiseks ja lahenduse pakkumiseks sobivaid erialaseid meetodeid;
- oskab kirjutada selgelt struktureeritud ja sidusat akadeemilist teksti.
1. Magistriprojekti ja selle kavandi struktuur
1.1. Magistriprojekti kavandi struktuur
Kolmanda semestri lõpus kaitstav magistriprojekti kavand (ca 5 lk) sisaldab järgmisi komponente:
- projekti pealkiri
- käsitletava probleemi valiku põhjendus ja piiritlemine
- projekti eesmärk, kavandatav lahendusviis ja eeldatavad tulemused
- materjal ja metoodika
- projekti struktuuri tutvustus ja selle põhjendus (miks just sellised osad; eeldatav maht)
- kasutatud kirjanduse loetelu
1.2. Magistriprojekti osad
Magistriprojekt koosneb (a) projekti praktilisest osast ning (b) kirjalikust teoreetilis-metodoloogilisest osast.
(a) Projekti praktilise osana esitatakse projekti eesmärgi saavutamiseks tehtud rakendusliku või loomingulise iseloomuga terviklik töö, mille vorm ja maht on vastavuses projekti eesmärgiga (või eesmärkidega). Projekti praktiline osa peab olema ligipääsetav avalikkusele või vähemalt tööga seotud osapooltele (nt tellijale; informantidele), kui ei ole kokku lepitud teisiti. Juhul kui tegemist on avalikkusele suunatud projektiga, peaks magistrant pakkuma välja ka selle levitamise plaani.
(b) Projekti teoreetilis-metodoloogiline osa sisaldab järgmisi komponente:
- sissejuhatus: selgitab teema valikut, püstitab projekti eesmärgi(d) ja kirjeldab magistriprojekti keskset probleemi, tutvustab ja põhjendab magistriprojekti struktuuri;
- projekti teoreetiline põhjendus: valitud teema teoreetiline põhjendamine, ülevaade probleemi varasemast uuritusest ja olulisematest rakenduslikest käsitlustest;
- kasutatud meetodite tutvustus ja analüütiline arutelu nende rakendamise üle;
- refleksioon tööprotsessi ja tulemuste üle: annab hinnangu projekti eesmärgi ja selle saavutamiseks valitud vahendite omavahelisele sobivusele; arutleb, kuivõrd vastavad valminud projekti praktiline osa ja selle teoreetilis-metodoloogiline osa algselt püstitatud eesmärgile ning milliseid järeldusi on võimalik valminud töö põhjal teha, toob välja käsitletud probleemi alternatiivsed lahendusperspektiivid ning viib tulemused laiemasse konteksti;
- kokkuvõte: annab kompaktse ülevaate magistriprojektist kui tervikust, keskendudes projekti lähtekohaks olnud probleemile ja selle lahendamisviisile ning toob esile magistriprojekti käigus saadud uue teadmise, võimalikud edasised arenguperspektiivid ja praktilised soovitused;
- kasutatud kirjanduse loetelu: sisaldab kõigi töös kasutatud allikate bibliograafilisi andmeid. Loetelu puhul tuleb järgida ühtset vormistusskeemi (vt kirjalike tööde vormistusjuhend);
- teisekeelne resümee (ingl k summary): töö võõrkeelne (võõrkeelse töö puhul eestikeelne) lühiülevaade, mis pole kokkuvõtte tõlkevariant, vaid terviklik sümbiootiline ülevaade töö sissejuhatusest, praktilisest osast, teoreetilis-metodoloogilisest osast ja kokkuvõttest (orienteeruvalt 5 lk). Antakse ülevaade projekti eesmärgist, käsitletavast probleemist, selle lahendusviisist ja tulemustest. Kindlasti tuleb esitada ka projekti pealkirja tõlge.
Projekti teoreetilis-metodoloogilisele osale võib lisada tellija või ülikoolivälise juhendaja arvamuse tööprotsessi ja tulemuste kohta.
2. Magistriprojekti kaitsmise kord
2.1. Magistriprojekti valmimise ja kaitsmise etapid
1. semester: projekti teema ja juhendaja valimine
2. semester, mai: projekti teema ja kavandi tutvustus magistriseminaris
3. semester, november: magistriprojekti teema ja juhendaja kinnitamine
3. semestri lõpp: magistriprojekti kavandi kaitsmine
4. semester, aprill: magistriprojekti eelkaitsmine
4. semester, mai: magistriprojekti kaitsmine
2.2. Magistriprojekti (põhi)juhendajaks on üks üliõpilase valitud valdkondliku seminari õppejõududest; lisaks võib tööl olla kaasjuhendaja, kelleks võib olla ka doktorant. Teise juhendaja kaasamine väljastpoolt ülikooli on võimalik ainult tudengi isiklikul kokkuleppel potentsiaalse juhendajaga, kusjuures tuleb silmas pidada, et juhendamine saab toimuda ainult vabatahtlikkuse alusel ja tasuta.
Projekti juhendaja(d) kinnitatakse filosoofia ja semiootika instituudi juhataja poolt 6 kuud enne kaitsmist, töö teema kinnitatakse filosoofia ja semiootika instituudi nõukogu koosolekul.
2.3. Kolmanda semestri lõpus magistriprojekti kavandi kaitsmisel annab tudeng ülevaate oma valmivast tööst. Kirjalik kavand (ca 5 lk) tuleb esitada kolm päeva enne kaitsmist lõputöö veebikeskkonnas. Kavandi kaitsmisel on 10 minutit esituseks ja 10 minutit diskussiooniks. Kavandi kaitsmise peamine eesmärk on saada tagasisidet ja nõu edasitöötamiseks. Seetõttu võib kavand sisaldada küsimusi ja kahtlusi. Enne kaitsmist peab kavand olema juhendajaga läbi arutatud.
2.4. Magistriprojekti eelkaitsmine toimub, kuu aega enne kaitsmist. Töö lubatakse eelkaitsmisele juhendaja nõusolekul. Hiljemalt üks nädal enne eelkaitsmist esitab tudeng oma magistriprojekti lõputöö veebikeskkonnas, paberkandjal osakonna sekretärile ja retsensendile. Kui projekti praktiline ja teoreetilis-metodoloogiline osa mõlemad võimaldavad, esitatakse kogu töö PDF-failina, paberkandjal ühes eksemplaris pehmes köites ning retsensendile tolle soovitud vormis. Kui projekti praktiline osa ei ole selliselt esitatav, lisatakse selle esitus sobival andmekandjal nii osakonna sekretärile kui ka retsensendile. Eelkaitsmisele esitatakse terviklik töö (sh nii praktiline kui teoreetilis-metodoloogiline osa), et retsensent ja komisjon saaksid tööst tervikliku ülevaate ning konstruktiivset tagasisidet anda. Töö väiksemad osad (nt sissejuhatus, kokkuvõte, mõni alapeatükk või allosa praktilisest osast) võivad eelkaitsmiseks olla visandlikult arendatud. Eelkaitsmise põhieesmärk on leida üles veel muutmist vajavad kohad. Eelkaitsmine on protseduuriliselt sarnane kaitsmisega, kuid kaitsja tutvustab töö seisu lühidalt ning retsensent esitab ettepanekud parandusteks kirjalikult sobivas vormis. Eelkaitsmisel ei anta tööle hinnet, kuid otsustatakse projekti (lõpp)kaitsmisele lubamine.
2.5. Magistriprojekti kaitsmisele lubamise eeldus on kõigi ülejäänud õppeainete läbimine ja eelkaitsmise läbimine. Projekt esitatakse kaitsmisele juhendaja loal, kes kinnitab oma nõusoleku töö kaitsmisele lubamise kohta allkirjaga töö tiitellehe pöördel.
2.6. Kaitsmise kuupäevad ja kaitsmiskomisjoni koosseisu kinnitab filosoofia ja semiootika instituudi juhataja vähemalt kaks kuud enne kaitsmist.
Kaitsmiskomisjon koosneb vähemalt kolmest liikmest. Kui komisjoni koosseisus on mõne kaitstava magistritöö või -projekti juhendaja, osaleb ta selle töö hinde arutamisel sõna-, kuid mitte hääleõigusega.
2.7. Magistriprojektile määrab retsensendi kaitsmiskomisjon. Retsensent peab olema vähemalt sama õppeastme lõpetanu ja pädev antud valdkonna problemaatikas. Vajadusel moodustatakse laiendatud kaitsmiskomisjon, millesse kaasatakse teemat tundvaid ülikooliväliseid eksperte.
2.8. Hiljemalt üks nädal enne kaitsmiskuupäeva esitab tudeng oma magistriprojekti nõuetekohaselt vormistatuna lõputöö veebikeskkonnas, paberkandjal osakonna sekretärile ja retsensendile. Kui projekti praktiline ja teoreetilis-metodoloogiline osa mõlemad võimaldavad, esitatakse kogu töö PDF-failina, paberkandjal ühes eksemplaris kõvas köites ning retsensendile tolle soovitud vormis. Kui projekti praktiline osa ei ole selliselt esitatav, lisatakse selle esitus sobival andmekandjal nii osakonna sekretärile kui ka retsensendile.
2.9. Kaitsmisele esitatud magistriprojekti juurde kuuluvad ka järgmised osad: 1) magistriprojekti (või selle kirjalikus vormis esitatud osa) lõpus eraldi dokumendina lihtlitsents, millega autor annab ülikoolile loa magistriprojekti reprodutseerimiseks selle säilitamise ja elektroonse avaldamise eesmärgil ning magistriprojekti elektroonseks avaldamiseks ülikooli veebikeskkonna kaudu, 2) tiitellehe pöördel magistriprojekti autori allkirjaga kinnitus, et magistriprojekt on teostatud iseseisvalt; 3) tiitellehe pöördel juhendaja allkirjaga kinnitatud nõusolek magistriprojekti kaitsmisele lubamise kohta.
2.10. Magistriprojekt jääb pärast kaitsmist säilikuna sobival andmekandjal instituudi raamatukokku. Magistriprojekt ning projekti osaks olevad multimeediafailid avaldatakse elektroonselt Tartu Ülikooli veebikeskkonnas (avaldamispiirangud on võimalikud vastavalt Lõputööde ja doktoriväitekirjade avaldamise korrale).
2.11. Retsensent esitab soovitavalt kolm päeva enne kaitsmist, aga hiljemalt kaitsmise alguses komisjonile ja magistriprojekti kaitsjale kirjaliku retsensiooni. Retsensioon peab tooma esile magistriprojekti tugevused ja nõrkused ning algatama diskussiooni kaitsjaga ning iseloomustama magistriprojekti nii sisuliselt kui ka vormiliselt.
2.12. Magistriprojekti kaitsmine on avalik. Isikuandmete, riigi- või ärisaladuse või tehnoloogilise lahenduse saladuse kaitseks võib õppeprodekaan kaitsja põhjendatud taotluse alusel kuulutada kaitsmise kinniseks. Kaitsmisel osalevad kaitsja juhendaja ja retsensent, v.a juhul, kui nimetatud isikud ei saa mõjuval põhjusel kaitsmisel osaleda. Kaitsmiskomisjoni esimees võib põhjendatud taotluse alusel lubada kaitsmisel osalemist ka reaalajas toimuva kahesuunalise pilti ja heli võimaldava side abil. Retsensendi või juhendaja kaitsmiselt puudumisel loeb nende arvamuse magistriprojektist ette kaitsmiskomisjoni esimees.
2.13. Kaitsmise põhietapid on: 1) kaitsja ettekanne, milles ta tutvustab lühidalt oma projekti praktilist osa ning teoreetilis-metodoloogilise osa põhiseisukohti (kuni 15 min); 2) retsensendi hinnang projektile koos tugevuste ja nõrkuste väljatoomisega; 3) retsensendi küsimused kaitsjale ja akadeemiline väitlus kaitsja ja retsensendi vahel; 4) komisjoni liikmete ja teiste kohalviibijate küsimused ning kommentaarid; 5) kaitsja lõppsõna; 6) komisjoni kinnine arutelu ja hinde otsustamine. Vajadusel antakse kaitsmisel sõna ka juhendajale.
2.14. Lõpliku hinde magistriprojektile annab kaitsmiskomisjon, kes võtab arvesse retsensendi hindeettepanekut, kaitsmiskomisjoni hinnangut magistriprojektile ja kaitsmisele ning juhendaja arvamust. Juhul kui magistriprojektil (nt semiootilisel analüüsil) on konkreetne tellija, siis tema hinnang või tagasiside ei moodusta retsensiooni osa, kuid seda võidakse töö hindamisel arvesse võtta. Kaitsmiskomisjon on hindamisel otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole kaitsmiskomisjoni koosseisust.
Magistriprojekti hindamine on eristav (A, B, C, D, E, F, mi). Rakenduslikku magistriprojekti hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:
- magistrandi oskus sõnastada projektis uuritav ja lahendatav probleem ning oskus suhestada omavahel (semiootilise analüüsi puhul konkreetse tellija sõnastatud) probleem, selle praktiline lahendus ning teoreetilis-metodoloogiline põhjendus;
- magistrandi oskus leida käsitletavale probleemile sobiv vorm ja esitusviis, mis vastab projekti eesmärgile;
- magistrandi oskus kasutada teema uurimiseks ja rakenduslike lahenduste leidmiseks sobivaid erialaseid meetodeid ja võime nende kasutamist ja kohasust kriitiliselt hinnata (mis töötas, mis mitte ja miks);
- magistrandi oskus kasutada töö teoreetilis-metodoloogilises osas erialast kirjandust probleemi analüüsimiseks;
- magistrandi võime reflekteerida tööprotsessi ning selle tulemuste üle tervikuna;
- magistrandi oskus teostada ja vormistada praktiline osa korrektselt vastavalt valitud esitusviisile.
2.15. Magistriprojekti kaitsmise tulemus tehakse teatavaks vahetult pärast kaitsmisprotokolli vormistamist, kuid mitte hiljem kui ühe tööpäeva jooksul kaitsmise toimumisest.
2.16. Magistriprojekti korduskaitsmine saab toimuda kõige varem järgmisel semestril.