1.01.2016-31.12.2019
Projekti juht: Professor Peter Knight (Manchesteri Ülikool, UK)
Semiootika osakonnast: Andreas Ventsel, Mari-Liis Madisson (projekti juhtimiskomitee liige)
Vandenõuteooriad on omandamas ühe suuremat rolli kommunikatiivsetes protsessides, mille vahendusel toimub inimeste mõttemaailmade kujundamine. Vandenõuteooriaid ei käsitleda enam kui patoloogilist maailma tõlgendusraamistikku. Käesolev COST projekt läheneb vandenõuteooriate multiperspektiivselt - uuritakse selle fenomeni erinevaid manifestatsioone, nende sotsiaalseid ja kultuurilisi põhjuseid, nende peamisi levimiskanaleid jne. Võrdlev analüüs võimaldab eri ajastutele ja kultuuridele omaste vandenõuteooriate vahel näha erinevusi, kuid ka välja tuua üldisemaid, universaalseid vandenõuteooriate keskmeid.
Projekti kodulehekülg: http://www.cost.eu/COST_Actions/ca/CA15101
1.01.2016 − 31.12.2019
Vastutav täitja: Mihhail Lotman
Taotletav projekt on interdistsiplinaarne, tõukudes semiootikast, värsiteadusest, eesti kirjandusloost ja tõlketeadusest. Töö keskendub seni uurimata valdkonnale eesti luuleuuringutes: värsirütmi ja semantika seostele. Projekti põhifookused on järgmised: 1) semantika ja rütmi seosed ajalis-esteetilises raamistikus, 2) jambi ja trohheuse semantilise struktuuri kirjeldus ja võrdlev analüüs, 3) värsistruktuuri autometakirjeldavad efektid, 4) semantika ja rütmi probleemid tõlkevärsis. Lähtutakse arusaamast, et nii värsimõõdu kui ka rütmiga on seotud erinevad semantilised mehhanismid. Värsimõõt on üldjuhul konventsionaalne, kuid võib olla ka indeksaalne (viidates konkreetsele zhanrile), vahel aga seotud isegi ikoonilisusega. Samuti võib rütm olla ikooniline, ette tuleb ka sümboolseid märke, seevastu indeksaalsed märgid on haruldased. Meetodiks on statistikaga täiendatud generatiivne metodoloogia, millele lisandub semantika komponentanalüüs.
Projekti info ETISes
1.08.2017 - 31.12.2018
Vastutav täitja: Vladimir Sazonov (Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused)
Osalised semiootika osakonnast: Andreas Ventsel, Mari-Liis Madisson
Käesoleva transsdistsiplinaarse projekti eesmärk on kommunikatiivsete pettetegevusstrateegiate ja -tehnikate analüüs, mis võivad mõjutada Eesti kaitseväelaste kaitsetahet ning kahjustada Eesti Vabariigi julgeolekut.
Eesmärgi täitmiseks uuritakse, milliste narratiivide, sümbolite, erinevate tähendusloome mehhanismide ja retooriliste võtete kaudu toimub Eesti suhtes vaenuliku informatsiooni tootmine; miks mõned tekstid, olgu nendeks (vale)uudised, kuulujutud, vandenõuteooriad jne, saavutavad suurema levimise (viraalsuse) ja omavad seega suuremat potentsiaali ka inimeste arusaamu ja väärtusi kujundada. Projektis rakendatakse erinevaid teaduslikke uurimismeetodeid, mis on kasutusel erinevates teadusdistsipliinides (sh riigiteadused, kaitseuuringud, semiootika, ajalugu, meedia ja kommunikatsioon jt).
Jaanuar 2013 - detsember 2018
Vastutav täitja: prof. Kalevi Kull
Projekti ülesandeks on autokommunikatsiooni ja enesekirjeldusmehhanismidega seotud nähtuste analüüs ja modelleerimine semiootilistes süsteemides. Neiks on (1) enesemudelite roll süsteemi terviklikkuse tagamisel; (2) enesekirjelduse roll konfliktide allikana. Projekti innovatiivsus seisneb kultuurisemiootika mudelite laiendamises bio- ja ökosemiootiliste aspektide kaasamise kaudu, mis võimaldab mitmeid kultuurikonflikte ja kultuuri tasakaalu mehhanisme sügavamalt mõista ning vastavaid nähtusi paremini seletada.
Projekti koduleht
Rahvusteaduste baasfinantseerimine
1.04.2017 - 31.03.2018
Vastutav täitja: Elin Sütiste
Kultuur ja kultuuriidentiteet kujunevad suhtes teiste kultuuridega, muude vormide seas olulisel määral tõlkekirjanduse kaudu. Eesti kultuurilugu ei ole täielik ilma eesti tõlkeloota. Tõlkeloo esmaseks aluseks on bibliograafia, mis hõlmab ülevaadet nii tõlgetest kui ka metatekstidest (tõlgete ja tõlkimise kohta kirjutatud tekstidest). Käesoleva projekti eesmärgiks on täita üks lünk teel tõlkeloo koostamise poole: luua bibliograafiline andmebaas, mis koondab aastail 1900–1991 keele- ja kirjandusajakirjades (ajakirjad „Eesti Kirjandus“, „Looming“, „Keel ja Kirjandus“ jt) avaldatud eeskätt ilukirjanduse tõlkimisega seotud tõlketeoreetilisi ja -retseptsioonialaseid materjale.
e-Eesti identiteedidiskursuse semiootiline analüüs (PHVFI16937)
Baasfinantseeritav teema
1.04.2016 - 31.03.2018
Vastutav täitja: Andreas Ventsel
Projekti eesmärgiks on analüüsida erinevaid e-Eesti identiteedidiskursuse artikulatsioone ja väärtusi (sõnavabadus, rahvuslus, tulevikku suunatus ja innovatsioon jne), millel see tugineb. See aitab mõista e-Eesti diskursuse kujunemist ja selgitada, kuidas tähendusloome seesmine loogika mõjutab konfliktide teket, nende reartikuleerimist või taandumist. Praktilise väljundina aitab see kaasa mitmekesisemale e-Eesti identiteedi mõtestamisele (nii e-kodaniku, e-tarbija kui e-... seisukohast) ja uute perspektiivide avamisele.
Loomad muutuvates keskkondades: Kultuuriline vahendatus ja semiootiline analüüs
Veebruar 2013 - detsember 2016
Vastutav täitja: Timo Maran
Projekti eesmärgiks on saada teadmisi, kuidas inimesed tajuvad loomi muutuvates keskkondades, kuidas loomade kultuuriline vahendatus on osaks keskkonnamuutustest ja kuidas keskkonnamuutused mõjutavad inimeste ja loomade suhteid. Projekt keskendub loomade (hõlmates mets-, kodu- ja puuriloomi) ja inimeste suhete ning nende kultuuriliste representatsioonide probleemsetele näidetele ja analüüsib neid semiootika, eriti bio- ja zoosemiootika vahendite abil.
Järeldoktoriteema: Oscar Castro Garcia
Otsene töökorraldaja Timo Maran
Järeldoktoriteema: Filip Jaroš
Projekti juht: Ülle Pärli
Projekti juht: Peeter Torop
Projekti juht: Timo Maran
Projekti juht: Kalevi Kull
Projekti juht: Anti Randviir
Sotsiosemiootika (Ssem) on valdkond, mida rahvusvahelisel tasandil on iseloomustanud fragmentaarsus. Ssemi paradigmaatilisuse uurimine ja määratlemine on vajalik, et tagada selle suure valdkonna eesmärgipärasus ja jätkusuutlikkus. Semiootikast kõneldakse tema interdistsiplinaarsust rõhutades, sageli just humanitaarteaduslikus perspektiivis. Ssem võimaldab selle interdistsiplinaarsuse siduda laiema sotsiaal-humanitaarteadusliku arusaamaga nii uurimisobjektide hulga hõlmavuses, kui ka integreerida sotsiaalteaduslik metodoloogia (kasvõi nt välitööd) humanitaristika traditsiooniliste meetoditega. Moodustub metodoloogiline tervik, mis suudab pühenduda nii indiviidi- kui ka ühiskonna- ja kultuuritasandile, mis on võimeline ka rakendusuuringuteks kompleksile ‘inimene-kultuur-ühiskond-keskkond’, kasutades mõistet ‘sotsiokultuuriline süsteem’. Tööl on kaks peasuunda, millest üks keskendub Ssemi kui suhteliselt uue teadussuuna aluste määratlemisele ja paradigmaatiliste eristusjoonte väljatoomisele ning teine Ssemi rakenduslike meetodite väljatöötamisele ja sätestamisele. Need kaks aspekti omavahel tihedas seoses ning ühendavad semiootika interdistsiplinaarselt mitmete sotsiaal- ja humanitaarteadustega. a) Ssemi määratlemine semiootika, sotsiaal- ja humanitaarteaduste kontekstis teadussuunana. Ssemi vaatenurk, mis ühendaks nn klassikalise semiootika ja tänapäevased sotsiaalteaduslikud distsipliinid, võimaldaks vaadelda nähtusi alates indiviidi sotsiokultuurilisest arengust ja ühiskondlik-kultuurilisest käitumisest igapäevaelus kuni identiteetide dünaamikani kultuuridevahelises suhtluses. Ssemialuste määratlemisel kavatseme väga olulist tähelepanu pöörata mitme eri distsipliini esindajateks peetavate autorite töödele, väärtustades eriti 20. sajandi alguse ja järgnevate kümnendite klassikuid. b) Ssemi rakendusliku poole kaks peamist aspekti: konkreetsete sotsiokultuuriliste koosluste põhimõttelise modelleerimise küsimused, ning teisalt sotsiokultuuriliste kommunikatsiooniprotsesside retrospektiivse modelleerimise küsimust. Kõnes ei ole mitte ajaloo sündmuspõhine kirjeldamine põhjus-tagajärg skaalal, vaid kultuuris toimuvate informatsiooniliste protsesside kirjeldamine nii tehnoloogiliste, ideoloogiliste kui ka majanduslike protsesside vastasmõjuna. Pikemaajaliselt näeb projekt ette nn Ssemilise tööriistakasti rakendamist ennekõike Eesti 20. ja 21. sajandi kultuuris toimunud paradigmaatiliste muutuste kirjeldamisel.
Projekti juht: Andreas Ventsel
Projekt püüab anda panust nii poliitilisse teooriasse kui kultuuriuuringute uurimismetodoloogiasse ning arendada sotsiaal ning humanitaarteaduste vahelist dialoogi. Püütakse integreerida diskursuseanalüüsi ja semiootilist lähenemist laiemasse sotsiaalteaduslikku paradigmasse. Samas ollakse teadlikud neist etteheidetest, mis on tehtud poststruktualistlikele sotsiaalteooriatele empiirilis-kvantitatiivse sotsioloogia poolt ja seatakse eesmärgis ennekõike dialoogi astumise, mis hõlmaks mõlema suuna positiivseid momente. Essexi koolkond on püüdnud oma diskursuseteooriast tulenevalt sõnastada demokraatia tähendust ja selle eristumist autoritaarsest või populistlikust poliitilisest loogikast. Eeldades Tartu-Moskva koolkonna vaimus, et tähendus on kommunikatiivse iseloomuga, saaksime kaasaegset hegemooniateoreooriat kultuurisemiootika ideedega ühendades töötada välja teoreetilise raamistiku demokraatia kommunikatiivsete tingimuste analüüsiks. Seega ei piirdu projekt üksnes teoreetilise baasi uuendamisega, vaid üritaks anda konkreetseid juhiseid identiteediloomise protsesside analüüsi tervikuna. Uurimuse materjaliks on ennekõike interverbaalsed meediatekstid Eestis ja mujal ajakirjanduses. Uurimise objektina aga küsitakse, kuidas Eesti meedias tekste konstrueeritakse. Lähtekohaks on arusaam, et Eesti ajakirjanduses valitseb hetkel analüütilise ja argumenteeriva keelekasutuse tugev puudus. See omakorda toob kaasa kodanikuühiskonda ja riiklike struktuure ühendavas avalikkuses toimiva kommunikatsiooni läbipaistmatuse ning kodanike kaugenemise ühisest otsustamiseprotsessist. Eesti ajalugu võimaldab suurepärast võrdlevat materjali ja annab eelduse arendada poliitilise kommunikatsiooni tüpoloogiat. Projekti eesmärgiks on 1) diskursuseteooriate mõistete kriitiline revideerimine ning täiendamine sotsiaal- ja poliitikateaduste kategooriatega. Sillaks humanitaar- ja sotsiaalteaduste vahel võiks olla semiootiliste uurimusmetodoloogiate integreerimine diskursuseteooriatega. 2) Loodud teaduslike analüüsimeetodite rakendamine interdistsiplinaarses kultuurianalüüsis. Erilist tähelepanu tuleks pöörata uutele kommunikatsiooni vormidele, nt netikommentaarid, intersemiootilised tekstiloomisprotsessid meedias, kirjanduses jne. Uurimismetoodika on interdistsiplinaarne: sotsio- ja kultuurisemiootilised, lingvistilised ja diskursusekriitilised, fenomenoloogilised, ideoloogia ja poliitilise retoorika ning massimeedia uurimismeetodid ja visuaaluuringud.
Parema kasutuskogemuse tagamiseks kasutame küpsiseid. TÜ välisveeb ei töötle ega kogu isikuandmeid. Välisveeb kasutab FB Pixeli ja Google Analyticsi teenust. Loe lähemalt andmekaitsetingimustest.