Bakalaureusetöö juhend
Semiootika osakond
TÜ filosoofia ja semiootika instituut
Kinnitatud HVFI nõukogus 16.10.2017
Bakalaureusetöö on üliõpilase iseseisev uurimistöö, mille tegemine aitab sisse elada käsitletava probleemi olemusse ning annab kogemusi teadusliku analüüsi metoodika ning teadustööde vormistamise osas. Bakalaureusetöö võib olla teoreetiline või empiiriline uurimus. Mõlemal juhul peab töö kirjutaja määratlema, milles seisneb temapoolne originaalpanus.
Bakalaureusetöö (6 EAP) põhiteksti maht (s.t sissejuhatusest kasutatud kirjanduse loeteluni) on orienteeruvalt 54 000 tähemärki koos tühikutega.
Bakalaureusetöö võib olla kirjutatud eesti, vene või inglise keeles, eraldi kokkuleppel ka mõnes muus keeles. Töö peab sisaldama teisekeelset resümeed (võõrkeelse töö puhul eesti keeles). Bakalaureusetöö vormistuses lähtutakse semiootika osakonna kirjalike tööde vormistamise juhendist.
1. Bakalaureusetöö struktuur
1.1. Bakalaureusetöö kavandi struktuur
Kolmanda õppeaasta jaanuaris kaitstav bakalaureusetöö kavand sisaldab järgmisi komponente:
- töö pealkiri
- teema valiku põhjendus ja piiritlemine
- uurimuse eesmärk, uurimisküsimused ja eeldatavad tulemused
- materjal ja metoodika
- töö struktuuri tutvustus ja selle põhjendus (miks just sellised peatükid, eeldatav maht)
- kasutatud kirjanduse loetelu
1.2. Bakalaureusetöö struktuur
Bakalaureusetöö koosneb sissejuhatusest, uurimisobjekti ja metoodika kirjeldusest, analüüsist, tulemustest, kokkuvõttest, teisekeelsest resümeest ja kasutatud kirjanduse loetelust.
Sissejuhatus selgitab teema valikut, piiritleb seda, annab ülevaate probleemi senisest uuritusest, avab töö teoreetilised ja metodoloogilised lähtekohad, püstitab töö eesmärgi, uurimisülesande ja tööhüpoteesid, tutvustab ja põhjendab töö struktuuri. Sissejuhatus sisaldab viiteid enamikule olulistele ja antud teemat puudutavatele uurimustele, mis on tehtud (sh viimase paari aasta jooksul) nii Eestis kui mujal (historiograafia).
Uurimisobjekti ja metoodikat tutvustav osa kirjeldab uurimuse metoodikat, kus põhjendatakse uurimismeetodite valikut ja näidatakse nende eesmärgid. Kirjeldatakse uuritavat objekti ja põhjendatakse materjali valikut, andmete kogumise ja töötlemise meetodeid.
Analüüsi ja tulemuste osas esitatakse kogutud materjali analüüs ja interpretatsioon (analüüsi autoripoolne tõlgendus), saadud tulemused ja lahendused. Analüüsi tulemusi seostatakse töös väljapakutud teoreetilise mudeliga ning väljapakutud uurimisküsimustega. Arutletakse, kuivõrd tulemused vastavad algselt püstitatud eesmärgile või hüpoteesidele ning milliseid uusi seisukohti on võimalik nende baasil kujundada.
Sõltuvalt töö tüübist võib materjal ja metoodika eraldi peatükina puududa, säärasel juhul esitatakse vastav info selgelt eristatud kujul töö sissejuhatuses. Samuti võivad analüüs ja/või tulemused olla esitatud mitmes sisuliselt eristuvas peatükis. Kui tulemuste osa eraldi peatükina puudub, esitatakse vastav info selgelt eristatud kujul analüüsi osas või kokkuvõttes.
Kokkuvõte annab kompaktse ülevaate bakalaureusetööst kui tervikust, keskendudes töö peamistele tulemustele. Arutletakse, kuivõrd tulemused vastavad algselt püstitatud eesmärgile või hüpoteesidele ning milliseid uusi seisukohti on võimalik nende baasil kujundada. Kokkuvõttes tuuakse esile bakalaureusetöö käigus saadud uus teadmine.
Kasutatud kirjanduse loetelu sisaldab kõigi töös kasutatud allikate bibliograafilisi andmeid. Loetelu puhul tuleb järgida ühtset vormistusskeemi (vt kirjalike tööde vormistusjuhend).
Resümee (ingl k summary) on töö võõrkeelne (võõrkeelse töö puhul eestikeelne) lühiülevaade, mis pole kokkuvõtte tõlkevariant, vaid terviklik sümbiootiline ülevaade töö sissejuhatusest, sisust ja kokkuvõttest. Antakse ülevaade töö eesmärgist, uuritavast probleemist, lahendustest ja tulemustest. Kindlasti tuleb esitada ka töö pealkirja tõlge.
Töö võib sisaldada lisasid (mahukas pildimaterjal, skeemid, intervjuud jmt), mis ei lähe töö põhiteksti mahu arvestusse.
2. Bakalaureusetöö kaitsmise kord
2.1. Bakalaureusetöö valmimise ja kaitsmise etapid (3. õppeaastal):
november: bakalaureusetöö teema ja juhendaja kinnitamine
jaanuar: bakalaureusetöö kavandi kaitsmine
aprill: bakalaureusetöö eelkaitsmine
mai: bakalaureusetöö kaitsmine
2.2. Bakalaureusetöö (põhi)juhendajaks on üks üliõpilase valitud valdkondliku seminari õppejõududest; lisaks võib tööl olla kaasjuhendaja, kelleks võib olla ka doktorant. Bakalaureusetöö juhendaja(d) kinnitatakse filosoofia ja semiootika instituudi juhataja poolt 6 kuud enne kaitsmist.
2.3. Kolmanda õppeaasta jaanuaris bakalaureusetöö kavandi kaitsmisel annab tudeng ülevaate oma kavatsetavast tööst. Kirjalik kavand (ca 5 lk) tuleb esitada kolm päeva enne kaitsmist lõputöö veebikeskkonnas. Kavandi kaitsmisel on 10 minutit esituseks ja 10 minutit diskussiooniks. Kavandi kaitsmise peamine eesmärk on saada tagasisidet ja nõu edasitöötamiseks. Seetõttu võib kavand sisaldada küsimusi ja kahtlusi. Enne kaitsmist peab kavand olema juhendajaga läbi arutatud.
2.4. Bakalaureusetöö eelkaitsmine toimub kuu aega enne kaitsmist. Töö lubatakse eelkaitsmisele juhendaja nõusolekul. Hiljemalt üks nädal enne eelkaitsmist esitab tudeng oma töö PDF-failina lõputöö veebikeskkonnas, paberkandjal ühes eksemplaris pehmes köites osakonna sekretärile ja retsensendile tolle soovitud vormis. Eelkaitsmisele esitatakse terviklik töö, et retsensent ja komisjon saaksid tööst tervikliku ülevaate ning konstruktiivset tagasisidet anda. Töö väiksemad osad (nt sissejuhatus, kokkuvõte või mõni alapeatükk) võivad eelkaitsmiseks olla visandlikult arendatud. Eelkaitsmise põhieesmärk on leida üles veel muutmist vajavad kohad. Eelkaitsmine on protseduuriliselt sarnane kaitsmisega, kuid kaitsja tutvustab lühidalt töö seisu ning retsensent esitab ettepanekud parandusteks kirjalikult sobivas vormis. Eelkaitsmisel ei anta tööle hinnet, kuid otsustatakse töö (lõpp)kaitsmisele lubamine.
2.5. Bakalaureusetöö kaitsmisele lubamise eeldus on kõigi ülejäänud õppeainete läbimine ja eelkaitsmise läbimine. Töö esitatakse kaitsmisele juhendaja loal, kes kinnitab oma nõusoleku töö kaitsmisele lubamise kohta allkirjaga töö tiitellehe pöördel.
2.6. Kaitsmise kuupäevad ja kaitsmiskomisjoni koosseisu kinnitab filosoofia ja semiootika instituudi juhataja vähemalt kaks kuud enne kaitsmist.
Kaitsmiskomisjon koosneb vähemalt kolmest liikmest. Kui komisjoni koosseisus on mõne kaitstava bakalaureusetöö juhendaja, osaleb ta selle töö hinde arutamisel sõna-, kuid mitte hääleõigusega.
2.7. Bakalaureusetööle määrab retsensendi kaitsmiskomisjon. Retsensent peab olema vähemalt sama õppeastme lõpetanu ja pädev antud teadusvaldkonna problemaatikas.
2.8. Hiljemalt üks nädal enne kaitsmiskuupäeva esitab tudeng oma bakalaureusetöö nõuetekohaselt vormistatuna PDF-failina lõputöö veebikeskkonnas, paberkandjal ühes eksemplaris kõvas köites osakonna sekretärile ja retsensendile tolle valikul kas paberkandjal pehmes köites ja/või PDF-failina.
2.9. Kaitsmisele esitatud bakalaureusetöö juurde kuuluvad ka järgmised osad: 1) bakalaureusetöö lõpus eraldi dokumendina lihtlitsents, millega autor annab ülikoolile loa bakalaureusetöö reprodutseerimiseks bakalaureusetöö säilitamise ja elektroonse avaldamise eesmärgil ning bakalaureusetöö elektroonseks avaldamiseks ülikooli veebikeskkonna kaudu, 2) tiitellehe pöördel bakalaureusetöö autori allkirjaga kinnitus, et bakalaureusetöö on kirjutatud iseseisvalt; 3) tiitellehe pöördel juhendaja allkirjaga kinnitatud nõusolek bakalaureusetöö kaitsmisele lubamise kohta.
2.10. Paberkandjal bakalaureusetöö jääb pärast kaitsmist säilikuna instituudi raamatukokku. Bakalaureusetöö ning bakalaureusetöö osaks olevad multimeediafailid avaldatakse elektroonselt Tartu Ülikooli veebikeskkonnas (avaldamispiirangud on võimalikud vastavalt Lõputööde ja doktoriväitekirjade avaldamise korrale).
2.11. Retsensent esitab soovitavalt kolm päeva enne kaitsmist, aga hiljemalt kaitsmise alguses komisjonile ja bakalaureusetöö kaitsjale kirjaliku retsensiooni. Retsensioon peab tooma esile töö tugevused ja nõrkused ning algatama diskussiooni kaitsjaga ning iseloomustama bakalaureusetööd nii sisuliselt kui ka vormiliselt.
2.12. Bakalaureusetöö kaitsmine on avalik. Isikuandmete, riigi- või ärisaladuse või tehnoloogilise lahenduse saladuse kaitseks võib õppeprodekaan kaitsja põhjendatud taotluse alusel kuulutada kaitsmise kinniseks. Kaitsmisel osalevad kaitsja juhendaja ja retsensent, v.a juhul, kui nimetatud isikud ei saa mõjuval põhjusel kaitsmisel osaleda. Kaitsmiskomisjoni esimees võib põhjendatud taotluse alusel lubada kaitsmisel osalemist ka reaalajas toimuva kahesuunalise pilti ja heli võimaldava side abil. Retsensendi või juhendaja kaitsmiselt puudumisel loeb nende arvamuse bakalaureusetööst ette kaitsmiskomisjoni esimees.
2.13. Kaitsmise põhietapid on: 1) kaitsja ettekanne, milles ta tutvustab lühidalt oma töö põhiseisukohti (kuni 10 min); 2) retsensendi hinnang tööle koos tugevuste ja nõrkuste väljatoomisega; 3) retsensendi küsimused kaitsjale ja akadeemiline väitlus kaitsja ja retsensendi vahel; 4) komisjoni liikmete ja teiste kohalviibijate küsimused ning kommentaarid; 5) kaitsja lõppsõna; 6) komisjoni kinnine arutelu ja hinde otsustamine. Vajadusel antakse kaitsmisel sõna ka juhendajale.
2.14. Lõpliku hinde bakalaureusetööle annab kaitsmiskomisjon, kes võtab arvesse retsensendi hindeettepanekut, kaitsmiskomisjoni hinnangut bakalaureusetööle ja kaitsmisele ning juhendaja arvamust. Kaitsmiskomisjon on hindamisel otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole kaitsmiskomisjoni koosseisust.
2.15. Bakalaureusetöö kaitsmise tulemus tehakse teatavaks vahetult pärast kaitsmisprotokolli vormistamist, kuid mitte hiljem kui ühe tööpäeva jooksul kaitsmise toimumisest.
2.16. Bakalaureusetöö korduskaitsmine saab toimuda kõige varem järgmisel semestril.