Bakalaureuseeksam
Bakalaureuseeksam on ülevaatlik eksam semiootika ja kulturoloogia õppekavas läbitust. See koosneb kolmest osast:
(1) Analüütiline essee
Üliõpilane kirjutab etteantud teemal analüütilise essee nädala jooksul, pikkusega 10000-15000 tähemärki (tühikutega).
(2) Juhtumianalüüs
Kohapeal etteantud probleemteemadest valib üliõpilane ühe, valib semiootilise analüüsi meetodi, valmistub ning esitab lühianalüüsi.
(3) Bakalaureuseeksami küsimused
Üliõpilane saab ühe üld- ja ühe mõisteküsimuse, valmistub ja vastab sellele komisjoni ees.
ÜLDKÜSIMUSED
Demonstreerivad teadmiste ulatust ja seostatust, üldist arusaamist ja üldistamisvõimet, teadmisi olulisemates semiootika harudest ja koolkondadest ning semiootika uurimisobjektidest, eesmärkidest ja uurimisviisidest;
1. Semiootika (olulisemad uurimisküsimused, mõisted, mudelid ja autorid);
2. Kultuurisemiootika (olulisemad uurimisküsimused, mõisted, mudelid ja autorid);
3. Biosemiootika (olulisemad uurimisküsimused, mõisted, mudelid ja autorid);
4. Sotsiosemiootika (olulisemad uurimisküsimused, mõisted, mudelid ja autorid);
5. Kultuuriteooriad (olulisemad uurimisküsimused, mõisted, mudelid ja autorid);
6. Juri Lotman ja Tartu-Moskva koolkonna semiootika (olulisemad uurimisküsimused, mõisted, mudelid ja autorid);
7. Semiootika ajalugu (olulisemad autorid, arengud jne);
8. Vabalt valitud valdkonnasemiootika (kirjandus-, kunsti-, tõlke-, zoo-, maastiku-, linnasemiootika vms);
PÕHIMÕISTED ja –MUDELID
Demonstreerivad konkreetsete mõistete, mudelite ja probleemide tundmist; mõistete kasutamise oskust, nende tausta tundmist; arutlemis- ja võrdlemisoskust;
11. märk; Peirce’i ja Saussure’i märgimudelid; märgitüpoloogiad ja märgitüübid;
12. semioos; füto-, zoo- ja antroposemioos; semioosi kolm mõõdet: pragmaatika, süntaktika, semantika;
13. märgisüsteem ja semioos; keel ja kõne, süsteem ja protsess; keel ja tekst;
14. tähendus ja selle kirjeldamise metakeel (denotaat-designaat, denotatsioon-konnotatsioon);
15. keel, keele struktuur, keele funktsioonid, keeleline relatiivsus; primaarsed ja sekundaarsed modelleerivad süsteemid;
16. tekst ja tekstuaalsus, teksti struktuur, teksti funktsioonid; intertekst, intertekstuaalsus; intersemiootilisus; intermeedialisus;
17. kommunikatsioon ja kommunikatsioonimudelid; kommunikatsioon, meta- ja autokommunikatsioon kultuuris; saatja ja vastuvõtja; autor ja lugeja;
18. kultuuri mõiste ja semiosfäär; dialoog, dialoogilisus, polüfoonia; tõlge ja tõlgendamine; piiri mõiste kultuuris;
19. oma ja võõras (keeles, tekstis, kultuuris)
20. aja ja ruumi probleem kultuuris, keeles; diakroonia, sünkroonia, akroonia; kronotoop;
Kevadsemestril toimuvad bakalaureuseeksami konsultatsioonid. Bakalaureuseeksami konsultatsioonide ajakava, 2017.
Lähem info kava kohta Ulvi Urmi käest, aadressil ulvi.urm [ät] ut.ee