Lõppenud projektid

Horisont 2020 projekt „ACCOMPLISSH – Accelerate CO-creation by setting up a Multi-actor Platform for Impact from Social Sciences and Humanities“

Kestus: 2016–2019

Koordinaator: University of Groningen, Holland

Loe edasi

Projekti ACCOMPLISSH eesmärk on kolme aasta jooksul luua innovatiivne väärtuse tõstmise kontseptsioon koos 14 ülikooliga 12 riigist. Peamine eesmärk on kiirendada sotsiaal- ja humanitaarteaduste väärtuse kasvu ja mõju väärtusahelas, tehes kindlaks takistused ja võimalused nelja osapoole (teadusasutused, ettevõtted, valitsusasutused ja kodanikuühiskond) ühisele loometegevusele ning strateegiad, mille abil neid ületada ja edendada. Selle saavutamiseks loob ACCOMPLISSH platvormi, mis toob kokku akadeemia (nii sotsiaal- ja humanitaarteadlased kui ka teadustegevuse administraatorid) ning valitsuse, erasektori ja kodanikuühiskonna esindajad. Meie platvormi ainulaadsus on kahesugune. Esiteks, me kaasame aktiivselt nelja osapoole partnereid, alustamaks dialoogi ühisest loometegevusest ja väärtuse tõstmisest kõigis osapooltes. Teiseks, me kaasame projekti mitte üksnes teadlasi, vaid ka tugipersonali, kuna nendel on oluline roll ületamaks lõhet ülikoolide ja turusektori vahel.

Praktikapõhise teadusfilosoofia ühiskondlik-poliitiline tähtsus ja rakendamine

COST Actionis IS1307: New Materialism: Networking European Scholarship on 'How Matter Comes to Matter'

Kestvus: 2014-2018

Projekti koduleht

Loe edasi

Scholars presently exploring ‘how matter comes to matter’ call themselves new or neo-materialists. They do radically interdisciplinary research based on the conviction that the current economic, ecological and political crises as well as technological advances and everyday practices do not allow a conception of ‘matter’ as (an) object(s) that could be captured along traditional disciplinary lines. Stock market crashes, earthquakes and the increasing complexification of political and social systems (and their breakdowns) demonstrate active interventions of materials previously regarded mute or socially constructed. Meaning-making (‘to matter’) does not occur only in the linguistic frameworks academic research applies to phenomena and crises in a retrograde move. The current European new materialist scene is vibrant but remains largely dispersed compared to the U.S.A., which dominates discussions at the moment. This COST Action wants to network European new materialisms: how do they look, and what can they innovate?

ETAG personaalne uurimistoetus (PUT 732) „Essentsialism interdistsiplinaarse uurimistöö kontekstis: teaduskogukonnas esinevate stereotüüpide filosoofiline ja kultuuriline analüüs“

Kestus: 1.01.2015-31.12.2018.
Projekti juht: dots. Endla Lõhkivi.
Osalevad: teadur Edit Talpsepp, doktorandid Jaana Eigi ja Katrin Velbaum.

Loe edasi

Projektis lähtutakse teadusfilosoofilisest vaatekohast, et teadus on kollektiivne ettevõtmine, mille edukus on oluliselt määratud ära heast töökorraldusest. Erinevaid perspektiive kaasav kriitiline diskussioon mängib olulist rolli teaduskogukonna töö tulemusteobjektiivsuse tagamisel. Teatud sotsiaalsed mehhanismid võivad põhjustada mõnede perspektiivide marginaliseerimist ja seega objektiivsusepüüdu õõnestada. Inter- ja multidistsiplinaarsetes projektides on uurijate ja distsipliinide vaheliste barjääride tekkes sageli süüdi essentsialistlik arusaam teadusaladest ja vastavad stereotüübid. Meie eesmärgiks on uurida, mis on essentsialistlik mõtlemine ja milliste kultuuriliste mehhanismide abil see kujuneb inter- ja multidistsiplinaarsetes teaduskogukondades. Hästikorraldatud teaduse teoreetilisele kontseptsioonile toetuv kultuuriline analüüs võimaldab meil pakkuda viise interdistsiplinaarse uurimistöö kommunikatsiooniolukorra parandamiseks.

Horisont 2020 projekt „PRINTEGER: Promoting Integrity as an Integral Dimension of Excellence in Research“

Kestus: september 2015 – august 2018.

Koordinaator: Stichting Katholieke Universiteit Nijmegen, Holland.

Loe edasi

PRINTEGERI projekti eesmärk on algatada teaduse (enese)refleksiooni. Seetõttu on fookuses järgnevatele küsimustele vastuste leidmine: Kuidas algatada alt üles muutuste protsessi tuginedes teadlaste kogemustele, eesmärgiga, et teadlased saaksid suurema kontrolli teaduse kulgemise ja kvaliteedi üle? Kuidas valmistada ette tulevasi teadlasi (tegevad nii ülikoolides kui väljaspool) tulevasteks väljakutseteks? Kuidas algatada eneserefleksiooni protsessi teaduse rahastajate ja haldajate hulgas, nii et usaldusväärsus (ingl integrity) oleks taas kord osa teaduse kvaliteedist?

Projekti peamised tegevused on:
- Multidistsiplinaarne teaduse usaldusväärsuse (ingl research integrity) ja väärkäitumise analüüs.
- Anda ülevaade poliitikatest, protseduuridest ja organisatsiooni struktuuridest, mis teaduse valitsemises tegelevad väärkäitumise juhtumitega ning edendavad usaldusväärsust.
- Hinnata, kuidas usaldusväärsuse poliitikaid vastu võetakse ja välja töötatakse.
- Luua teaduse usaldusväärsuse edendamiseks vahendeid poliitikutele, teadlastele, haldajatele, sh hariduslikke materjale.

Tartu Ülikooli eetikakeskus juhib analüüsi tööpaketti, kus uuritakse multidistsiplinaarselt, mis on integrity, viies selle raames läbi normatiivse analüüsi. Tööpaketis tegeletakse mõistelise selgitamise, juriidilise ja kriminoloogilise analüüsiga ning uuritakse, mil määral on teaduse usaldusväärsus organisatsiooni vastutus.
Lisaks osaleb TÜ eetikakeskus selle projekti raames kohalike väärkäitumise juhtumite kaardistamisel, viib läbi fookusgrupid et selgitada välja, miks või mil määral peetakse teaduse usaldusväärsust oluliseks, ja osaleb teaduspoliitika tegijatele usaldusväärsuse edendamise alases nõustamises. Projekti lõpus toimub konsensuskonverents harmoniseerimaks riiklikke teaduse usaldusväärsuse instrumente.

Projekti konsortsiumisse kuulub kaheksa partnerit seitsmest riigist. Lisaks Hollandile ja Eestile Belgiast, Norrast, Saksamaa Liitvabariigist, Ühendkuningriigist ja Itaaliast.

ETAG personaalne uurimistoetus (PUT) " Normatiivse diskursuse ühtsus: põhjenduste ja vastutuse vahel"

Kestus: 01.01.2013 - 31.12.2016.
Projekti juht: Francesco Orsi.

Loe edasi

Projekti eesmärgiks on mõista, mis mõttes ja mil määral, moodustavad otsustused hea ja halva, õige ja väära, kohustuse ja keelu kohta ühtse mõtte ja diskursuse kategooria (mida võiks kutsuda ’normatiivseks’). Projekt uurib kahte põhilist küsimust: 1) Kas erinevat liiki normatiivsetel otsustusel (nt otsustused väärtuse ja kohustuse kohta, või moraalsed ja esteetilised otsustused) on mingi fundamentaalne ühisosa? 2) Kas radikaalselt erinevatest moraalsetest perspektiividest tulenevatel moraaliotsustustel on mingi fundamentaalne ühisosa? Seoses esimese küsimusega, uurime me ideed, et erisuguseid normatiivseid otsustusi võiks ühendada sobivate hoiakute, või sobivate hoiakupõhjenduste mõisted. Seoses teise küsimusega, uurime me ideed, et moraaliotsustusi ühendab iseäralik vastutus, mida toimija selliseid otsustusi tehes endale võtab.

ETAG personaalne uurimistoetus (PUT) "Kõnet vaigistav kõne: mehhanismid ja lahendused"

Kestus: 01.01.2015 - 31.12.2016.
Projekti juht: Alexander Davies.

Loe edasi

Kõne võib teha kahju (nt. vihakõne). Kuna sõnavabadust hinnatakse liberaalsetes ühiskondades kõrgelt, siis paistab, et parim vastumürk sellisele kahjule on rohkem kõnet. Aga rohkem kõnet ei toimi vastumürgina juhul kui see kahju, mida kõne tekitab, on teise kõne vaigistamine. Keelefilosoofid on proovinud demonstreerida, et ja kuidas kõne, mis levitab sotisaalseid müüte (nt. ohtlikke stereotüüpe), võib vaigistada teiste kõnet. Senise uurimise fookuseks on olnud vaigistamine pigem kõne jõu kui kõne sisu tõttu. See on problemaatiline, sest sõnavabadust kaitsvate seaduste tuumaks on kaitsta kõnet just selle sisu vaigistamise eest. Siinse projekti raames kasutatakse tulemusi keelefilosoofiast ja vestlusanalüüsist: et tuvastada mehhanismid, mille kaudu müütide levitamine saab vaigistada kõne sisu, ja et hinnata, kas rohkem-kõne meetod vaigistava kõne vastu on tõhus kui rajada see detailsele arusaamisele kõne vaigistamise mehhanismidest. Sellel on tagajärjed sõnavabaduse kaitsele.

COST Action IS1201 "Disaster Bioethics"

Efektiivsus ja õiglus lasteaiakohtade jagamisel: mehhanismi disain

Projekti kestvus: 2014-2015
Projekti juht: Kaire Põder (TLÜ)
Tartu Ülikooli filosoofia osakonna esindaja projektis: Kadri Simm
Rahastusallikas: EEA and Norway grants (Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetustest)

Üksikvanemate huvide kaitseks - ühiskonna nõrgema osa vaesuse vähendamine

Projekti kestvus: 2014-2015
Projekti juht: MTÜ Naiste Tugi-ja Teabekeskus
Tartu Ülikooli filosoofia osakonna esindaja projektis: Kadri Simm
Rahastusallikas: EEA and Norway grants (Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetustest)

TÜ baasfinantseeritav projekt Humanitaarvaldkonna teaduskeskkonna analüüs võrdluses füüsika kui loodusteaduse näitega

Projekti juht: dotsent Endla Lõhkivi

Täitjad: Katrin Velbaum 0,5 teadur ja Jaana Eigi 0,5 assistant.

Eelarve: 11 544 eurot (2011. aastaks)

Loe edasi

Projekti eesmärk on teostada 2010. aasta rahvusteaduste baasfinantseeringu alusel läbi viidud projekti „Humanitaarvaldkonna teaduskeskkonna uuringu ettevalmistamine“ raames ette valmistatud võrdlev uuring, milles analüüsitakse ühe või mõne (üksteisest selgelt eristuva) rahvusteaduse, näiteks ajaloo ja eesti keeleteaduse näitel humanitaarteaduste spetsiifilise töökeskkonna ja –kultuuri, teadlaste identiteedi kujunemise aluseid, teadlaste arusaamist teaduse kvaliteedist, teadlaste karjäärivalikuid mõjutavaid asjaolusid. Uuritakse ka kultuuriliste tegurite mõju „ajude äravoolule“ teadusest. Üheks konkreetseks eesmärgiks on võrdluse kaudu varasemate tulemustega Europa 6. RP raames läbi viidud füüsika kui kultuuri uuringust tuua välja distsipliinispetsiifilised ideoloogilised erisused loodus- ja humanitaarteadustes. Teiseks eesmärgiks on testida ja arendada teaduse uuringutes ja teaduse epistemoloogias uut meetodit, kultuurikontrasti meetodit. Kolmandaks eesmärgiks on arendada edasi teadusfilosoofilise analüüsi võimalusi suhteliselt uuel alal – teadusfilosoofias on kultuurilisi asjaolusid hakatud oluliseks pidama alles viimasel ajal.

ERMOS projekt Knowledge and Disagreement

Kestvus: 01.10.2012 - 31.03.2013

Eelarve: 92 900 EUR

Granti hoidja: dr Giovanni Mion

Loe edasi

My research concerns the nature of disagreement in the context of communication. In particular, it aims to explain the nature of disagreements concerning what we know; for clearly, people disagree about what they know. Accordingly, a theory of linguistic communication must be able to account for the possibility of the so called “epistemic disagreement”. More precisely, my major goal is to explain how a contextualist theory of knowledge can explain the existence of disagreement among speakers. My working hypothesis is that genuine epistemic disagreement is possible only under the assumption that the meaning of the word “knowledge” is inter-subjective. In particular, I contend that we should assume that context sensitive expressions have the semantic value that they do thanks to environmental factors, such as the best way to achieve a shared conversational goal. Accordingly, since speakers might be mistaken about the best way to achieve their conversational goals, we can make a distinction between the context that objectively governs a conversation and what each speaker takes to be the context that governs his or her conversation. As a consequence, since a speaker’s take on the context that truly governs his or her conversation might be more or less deficient, we can explain why people (including philosophers debating about skepticism and relativism) can use the word “knowledge” to contradict each other. With the help of objective contexts, I can explain why knowledge is context relative without slipping into relativism. In my view, knowledge depends upon our conversational goals; and different people have different conversational goals, but the best way to achieve them is objectively determined by how the world really is.

ETF projekt Rudolf Carnapi loogiline ja ontoloogiline pluralism - juhtumianalüüs

Kestvus: 05.04.2010 - 04.04.2013

Eelarve: 92 671 EUR

Granti hoidja: Mikko Leinonen

Loe edasi

The proposed project studies the pluralistic conceptions of Rudolf Carnap (1891-1970) as a case study for logical and ontological pluralisms. Firstly, there is an ongoing Quine-Carnap controversy and many reflections and commentaries of it from past decades. The intended project aims to research prominent aspects of Quine’s and Carnap’s different philosophical backgrounds and clarify their different conceptions of empiricism and further elucidate Carnap’s (logical) empiricism. Secondly, the intended project aims to research and present ways of how a “moderate” framework-as-language interpretation about Carnap’s Empiricism, Semantics and Ontology can be further enforced and elucidated. Thirdly, regarding Carnap’s Logische Syntax der Sprache and its “Principle of Tolerance”, the intended project aims to present ways how certain remarkable interpretations about Carnap’s logical pluralism can be criticized by presenting different readings and constructing different possibilities of interpretations.

Konstruktiivne realism teadusliku teooria mudelite-keskses kontseptsioonis

Projekti kestvus: 1.01.2009 - 31.12.2012

Grandihoidja: erakorraline professor Rein Vihalemm

2009. aasta eelarve: 201 600 EEK

Loe edasi

Projekti põhieesmärgiks on saavutada teatav selgus teadusliku teooria kui teadusfilosoofia ühe põhikategooria sisu ja osatähtsuse mõistmises tänapäeva teadusfilosoofia uues situatsioonis, millele on iseloomulik, et on väljutud traditsioonilisest füüsikateooriate loogilise ja semantilise analüüsi raamidest ja vaatluse alla võetud erinevate teadusalade tegelik praktika. Leitakse, et teooriale keskendumine oli seotud õigustamatult kitsa orientatsiooniga üksnes teoreetilisele füüsikale ning ei uuritud piisavalt, kuidas “teadus tegelikult töötab”.

Käesolevas projektis ollakse seisukohal, et see teadusfilosoofia konteksti õigustatud laienemine ei tohiks aga muuta arusaama teadusest üldse ebamääraseks ja teadusfilosoofia rolli ebaselgeks ning seada kahtluse alla teadusliku teooria kui teadusfilosoofia kategooria ja teaduse kui erilise tunnetustüübi teoreetilise käsitluse vajalikkuse. Uurimuses võetaksegi just “teaduse tegeliku töötamise” seisukohalt lähema vaatluse alla teadusliku teooria mudelitel-baseeruv kontseptsioon kui konstruktivistlik käsitlusviis (mis on ühtlasi jätkuks eelmise projekti konstruktivismiuurimusele), kuid pakutakse seejuures välja selle edasiarendus konstruktiivse ehk praktilise realismina. Lähtutakse tõdemusest, et kuigi ei ole muidugi alust samastada teadust üldse füüsikaga ja teaduslikku teooriat füüsikateooriaga, pole ka mõistlik arvata, et füüsikas ja füüsikateoorias, mille teaduslikkuses keegi ei kahtle, pole midagi niisugust, mis on iseloomulik teaduseks nimetatavale tunnetustüübile üldse ja võimaldab seda teistest tunnetustüüpidest eristada. Teaduse kui erilise tunnetustüübi ja teadusliku teooria kui teadusfilosoofia kategooria iseloomustamiseks tuleb aga siis nii füüsikat kui ka teisi teadusi analüüsida neile kõigile iseloomuliku invariantse praktilise tegevuse aspektist.

Antud projekti puhul on lähenemisviisi uudsus ka selles, et aluseks on võetud varem välja töötatud teoreetiline mudel, milles määratletakse f-teadus, mis kujutab endast füüsika-taolise teaduse idealisatsiooni. Tegemist on mudeliga, mistõttu ei ole f-teadus identne reaalse teadusega, vaid see on abstraktne mitte-lingvistiline objekt, mis sarnaneb reaalse objektiga (antud juhul siis sellega, mida nimetatakse teaduseks) üksnes teatud aspektidest ja teatava määrani, kuid seda saab kasutada reaalse objekti uurimisvahendina. Kasutatakse ka empiirilisi juhtumiuuringuid ning ollakse dialoogis teadlaste ning teadusajaloolaste ja -sotsioloogidega.

Rising pan-European and International Awareness of Biometrics and Security Ethics (RISE)

Projekti kestus: 2009-2011

Projekti eelarve: 48 800 EUR.

Koordineerija: Centre for Science, Society and Citizenship (Itaalia)

Eestipoolne täitja: Tartu Ülikooli eetikakeskus

Partnerid:

Aristotle University of Thessaloniki; Biometric Research Centre (Hiina),
Center for Policy on emerging technologies (USA),
Cesagen (Suurbritannia),
Global Security Intelligence (USA),
European Biometric Forum (Iirimaa),
Nasscom-DSCI (India),
National Cash Register Company (Suurbritannia).

Loe edasi

Rising pan-European and International Awareness of Biometrics and Security Ethics (RISE) is a 25 month CSA, which aims to promote pan-European and International Awareness on Ethical Aspects of Biometrics and Security Technologies. In particular the project aims to, to deepen, enlarge, and ensure continuity to transnational (European) and international dialogue already instigated by the international conferences on ethics and biometrics organized by the EC DG Research and the US DHS Privacy Office respectively in Brussels and Washington DC in 2005 and 2006.

RISE's framing point is the new political landscape created by the Treaty of Lisbon of the European Union. The EU is now on the verge of multifaceted reform of its decision-making rules for security, which may have deep ethical and political implications. RISE will address these issues. The project is based on three main ideas: dialogue must be global, policy must be ethically informed and conversation must be ongoing.

Transdisciplinary approach to the Emerging CHallenges of NOvel technologies: Lifeworld and Imaginaries in Foresight and Ethics (TECHNOLIFE)

Projekti kestus: jaanuar 2009 – september 2011

Koordineerija: University of Bergen

Eestipoolne täitja: prof. Margit Sutrop (Tartu Ülikooli eetikakeskus)

Projekti koduleht

Partnerid:

Univ. Autonoma de Barcelona;
Cardiff University;
Universite de Versailles Saint-Quentin-en-Yvelines;
University of Copenhagen;
Lancaster University;
European Commission - Joint Research Centre.

Loe edasi

The TECHNOLIFE project will approach the SiS 5.1.1.2 call by developing new ethical frameworks to address ethical concerns of Europeans in relation to three technological fields: ICTs, Geographical Imaging Systems and converging technologies to enhance the human body. It will supply valuable insights on how issues of ethical concern to groups, publics and citizens can be considered in EC policy in the three technological fields.

We propose a novel approach to the research on ethical frameworks, using the concept of imagined communities as a way of getting to ethical concerns in ways that do not unduly suppress their complexity, heterogeneity and communicatively challenging character. The emphasis on information, communication and perception enhancing technologies is appropriate since these are strong promoters in the ongoing restructuring of social groups and imaginaries that go to make up the future Europe.

They also transform the very meaning of human sociability, identity, communication and community in ways that pose great challenges to ethical theory and ethics for policy. Dominant imaginaries, ethical concerns and broad technological developments will be described deploying insights from a number of disciplines. These will be fed into an online database where they will be used for deliberation by a number of invited participants from concerned groups and publics. The results of the process will be analysed and interpreted to identify central imaginaries and their related arguments and viewpoints among the relevant groups.

The qualitative data will then be used to:

develop new ethical frameworks fitted to the social and analytic level of imagined communities;
provide guidelines for the EC on policy in the three technological fields;
establish a web portal that can be used for further deliberation on the three fields, and
supply documentation on the overall process to be used for the development of ethical frameworks in other technological fields.

Logical pluralism, pragmatics, and the epistemic principle of non-contradiction

Kestvus: 01.09.2008 - 31.08.2011

Granti hoidja: dr. Jean-Louis Hudry

Projekt on osa sihtfinantseeritavast teemast Relativismi ja pluralismi kriitiline käsitlus tõe ja teadmise, normide ja vääruste suhtes.

Loe edasi

The tenability of epistemic pluralism is assumed to depend on whether it can be spelled out as a coherent position that does not collapse into a relativism about truth. One notorious problem is, whether epistemic pluralism can interpret so-called “logical principles” in a way that is coherent with logical epistemic pluralism. E.g. the Principle of Non Contradiction (PNC) is usually considered to be a basic semantic principle of logic.

If we consider PNC as a truth of (classical) logic, and its negation as a truth of paraconsistent logic, we will, as logical pluralists either be forced to say that PNC and its negation are both true, or forced to be relativists about logical truths. One option to circumvent this problem, which will be investigated in more detail in the proposed project, consists in a reinterpretation of logical principles. Logics can be approached from a pragmatic angle, considering the way speakers use a given language through their utterances and beliefs.

Aristotelian logic provides us with the best illustration, which goes against its traditional interpretation in mathematical logic. Indeed, Aristotle’s logic pertains to a spoken language, whose sentences exist only embedded in particular utterance contexts. Therefore, the syntax and semantics of sentences cannot be dissociated from the pragmatics of their utterances; and it is the conventional use of a language that determines its logic.

The aim of the project is to spell out this new interpretation of Aristotelian logic and to prove its fruitfulness in application to logical pluralism.

Nordic Spaces grant The Nordic Model of Democracy: Diffusion, Competition, Europeanisation

Projekti kestvus: 2008-2011

Projekti eelarve: 425 000.- EUR.

Projekti rahastamisprogramm: Nordic Spaces

Projekti juht: Nicholas Aylott (Södertörn University College)

Eesti esindaja: dr. Kadri Simm

Loe edasi

Our proposed project concerns the Nordic "model" of democracy – defined in terms of both institutional patterns and the values with which political discourse is laden – and its relation to the Baltic states. Our interest is in whether elements of the model have diffused into political institutions and processes in these recently democratised Baltic neighbours; or, alternatively, whether the process of Europeanisation has offered competition to the Nordic template; or, indeed, whether either source of change has had much impact. Specifically, we focus on (1) constitutional structures, (2) mechanisms of parliamentary control and scrutiny, (3) political parties and (4) the rhetorical parameters of political debate. Should such diffusion have occurred, the prospect of redefining the Nordic model of democracy to include the Baltic states – and perhaps, given the importance of democracy in Nordic identity, even of redefining the traditional boundaries of the region – would be raised.

Euroopa Komisjoni 7. raamprogrammi projekt ETHICSWEB: Interconnected European Information and documentation system for ethics and science: European Ethics Documentation Centre

Projekti kestvus: 01.06.2008-28.02.2011

Projekti eelarve: 35 740.- EUR

Projekti rahastamisprogramm: Euroopa Komisjoni 7. raamprogramm

Projekti koordinaator: German Reference Centre for Ethics in the Life Sciences (DRZE)

Eestipoolne täitja: Eetikakeskus, Tartu Ülikool, Eesti

Projekti veebilehekülg: www.ethicsweb.org

Projektis osalejad:

Istituto Superiore di Sanità (ISS), Itaalia
Regional Bioethics Information Centre (RBIC), Leedu, Vilniuse Ülikool
Abteilung Ethik und Geschichte der Medizin und Informations- und Dokumentationsstelle Ethik in der Medizin (IDEM) (UMG-GOE), Saksamaa, Göttingeni Ülikool
Institute for Biomedical Informatics (IBMI), Sloveenia, Ljubljana Ülikool
Institut National de la Santé et de la Recherche Scientifique (INSERM), Prantsusmaa
Centre for Applied Ethics (CAE), Rumeenia, Bukaresti Ülikool
Epson Foundation Institute of Technoethics (FunEPSON), Hispaania
Cardiff Centre for Ethics, Law and Society (CCELS), Suurbritannia, Wales'i Ülikool
Interdepartmental Centre for Ethics in the Sciences and Humanities (IZEW), Saksamaa, Tübingeni Ülikool
Ethics Institute (UU-EI), Holland, Utrechti Ülikool
United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization (UNESCO), Prantsusmaa
Food and Agriculture Organization of the United Nations (FAO), Itaalia
Karolinska Institutet (KIB), Rootsi, Stockholmi Ülikool
Centre for Ethics and Law (CEL), Taani
Department of Health Care Studies (CAPHRI), Holland, Maastrichti Ülikool

Loe edasi

It is the overall aim of ETHICSWEB to stimulate an enhanced democratic debate on ethical issues of science and to promote a more engaged and informed public. Therefore, existing information and documentation systems will be connected to allow and ensure an easy access to comprehensive information on science and ethics. At the same time sophisticated tools, both technical and semantic, will be applied or – if necessary developed – to make the huge amount of information available for all parties involved. ETHICSWEB will be a common, decentralized European access point for information that is made available in different European member states, by various regional providers and centres as well as by international organizations.

ETHICSWEB strives for the documentation of different sources which include information on ethics and science like

literature;
laws, regulations and guidelines;
training materials and training programmes;
academic exchange programmes;
centres, projects and experts;
events and news (such as conferences, calls for papers and new initiatives).

Geeni- ja digitervise andmebaaside uued eetilised raamistikud

Projekti kestus: 1.04.2008 - 31.12.2010

Projekti eelarve: 718 200.- EEK.

Projekti rahastamisprogramm: Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism

Projekti juhataja: prof. Margit Sutrop

Loe edasi

Traditsiooniline meditsiinieetika ning hilisemal ajal bioeetika tuginevad läänemaailmas suuresti liberaalse individualismi väärtustele, rõhutades sealjuures iga indiviidi vabatahtlikku otsustamivõimet kui ülimat väärtust meditsiinilises praktikas ja teadustöös. Siiski on arengud geneetikas ning sellega seotud teadusaladel 20. saj viimastel kümnenditel üha enam seadnud kahtluse alla indiviidikeskse väärtusdiskursuse kui nimetatud aladel ainsa suunava eetilise raamistiku rakendatavuse või pigem tõstatanud küsimuse, on see ikka piisav.

Geenivaramute ja e-tervise projektide loomine toob esile kollektiivsete väärtuste, nagu solidaarsus, vastutus ning globaalse õigluse tähtsuse. Käesolevas projektis käsitleme järgmisi küsimusi: Kas on võimalik tuvastada selget vajadust uute eetiliste raamistike järele geeniandmebaaside ja digitaalse terviseloo valdkonnas? Kas kogukonnale orienteeritud eetika suudaks vastata teaduse ja riikliku tervishoiu uutele väljakutsetele? Kas selline uus eetika suudaks senisest enam julgustada kodanikuosalust ühiskondliku heaolu loomise nimel? Ja kas see suudaks samas austada ka indiviidide vabadust ja autonoomiat ning kaitsta neid võimalike konfidentsiaalsete andmete lekkimise ja diskrimineerimise eest?

Selles projektis kõrvutame me geeniandmebaaside eetilisi, legaalseid ja sotsiaalseid küsimusi digitaalse terviseloo projektide eetiliste, legaalsete ja sotsiaalsete aspektidega. Huvikeskmes oleks siinjuures informeeritud nõusoleku printsiip. Praegused digitaalse terviseloo projektid näivad järjest enam eelistavat terviseandmete kogumist ilma informeeritud nõusolekuta. Meie analüüsi sihiks on tuvastada, millistel puhkudel on eetiliselt õigustatud edastada andmed kogu rahvastiku andmebaasi ilma indiviidide informeeritud nõusolekuta.

Käesoleva granti abiga soovime edendada koostööd Tartu Ülikooli eetikakeskuse, Islandi Ülikooli eetikakeskuse ja Bergeni Ülikooli teadusloo keskuse teadlaste vahel. Koostöö peaks võimaldama teha ühist uurimistööd töötamaks välja uued eetilised raamistikud geeniandmebaaside ja elektrooniliste meditsiiniandmebaaside jaoks ning edendada seeläbi ka tervishoidu. Meie eesmärk on edendada teadmiste ja teadlaste vahetust ning kaasata teadustöösse nii doktoriõppe kui magistriõppe tudengeid. Plaanime organiseerida mitmeid rahvusvahelisi töötubasid ning konverentse, mille tulemiks on ühised rahvusvahelised publikatsioonid.

ETF 2007 projekt ETF7163 Seletuslikku lõhet ületamas: kuidas võib teadus mõjutada meie maailmapilti

Kestvus: 01.01.2007 - 31.12.2010

Vastutav täitja: prof. Daniel Cohnitz

Eelarve: 223 488 krooni (2009. aastaks)

Loe edasi

Selle uurimisprojekti üldiseks teemaks on seletuslikud lõhed teatud valdkondade rahvateoreetiliste ning teaduslike käsituste vahel. Vaatleme nähtusi, mille korral ei peeta rahvateoreetilist kirjeldust ja seletust esmapilgul ekslikuks. See tähendab, et eeldatavasti rakenduvad rahvateooriad reaalsetele nähtustele ning pakuvad neile tõepoolest seletust.

Seletuslik lõhe tekib meie käsituses siis, kui kinnitust leidnud teaduslik teooria, mis käib eeldatavasti sama valdkonna kohta kui rahvateooria, viimast enesega siiski kaasa ei too. Sellistel juhtudel pole selge, kuidas saab teaduslik teooria seletada neid nähtusi, mille kohta rahvateooria käib. Seletuslikke lõhesid on leitud mitmes vallas, näiteks fenomenilise teadvuse uuringutel, tahtevabaduse küsimuses ning teadmise analüüsis.

Meid huvitab seletuslik lõhe eelkõige kolmes aspektis:

(i) Mis on “rahvateooria” staatus?;

(ii) Millises vahekorras on rahvateooria ja teaduslik teooria?;

(iii) Kas seletuslikku lõhet saab sulgeda?

Loe projekti kohta pikemalt.

Geenivaramute ja uute tehnoloogiate eetilised aspektid: individuaalsed versus kollektiivsed väärtused ning hüved

Projekti kestus: 1.01.2005 - 31.12.2008

Projekti eelarve: 320 000.- EEK (2008. aastaks)

Projekti rahastamisprogramm: Eesti Teadusfond

Projekti juhataja: prof Margit Sutrop

Loe edasi

Geenivaramute ja uute tehnoloogiate eetilised aspektid: individuaalsed versus kollektiivsed väärtused ning hüved

Projekti eesmärgiks on uurida filosoofilis-eetilisi küsimusi, mis on tõstatunud seoses teaduse ja tehnoloogia kiire arenguga. Lähemalt uuritakse individuaalseid ja kollektiivseid väärtusi bioeetikas, analüüsides ka võimalikke dilemmasid juhtudel kui individuaalne ja kollektiivne hüve pole ühitatavad. Analüüsimisel kasutatakse mudelina geenivaramute projekte ja nendega seonduvaid uusi tehnoloogiaid nagu farmakogeneetika, nutrigenoomika ja geenitehnoloogia.

Projekt hõlmab kolme uurimisvaldkonda:

Teaduse ja nn uute tehnoloogiate arenguga seotud riskide analüüs ja riskide puhul ohustatud väärtuste (loomulikkus, geneetiline mitmekesisus, privaatsus) avamine ning põhjendamine.
Väärtuste filosoofiline analüüs bioeetika valdkonnas (eriti seonduvalt geenivaramute ja uute tehnoloogiatega). Eesmärgiks on uurida selliste väärtuste nagu privaatsus, autonoomia, õiglus ja solidaarsus põhjendamisviise.
Sotsioloogiline uuring „Eestlaste suhtumine teaduse ja tehnoloogia arengusse – tajutud riskid ja väärtushoiakud“ ja selle tulemuste filosoofiline mõtestamine.

Riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009 – 2013” ettevalmistamine

Põhitäitja: prof. Margit Sutrop

Riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013” ettevalmistamine läbi erinevate tegevuste (Ööülikooli saadete plokk, eetikaveebi täiendamine läbi foorumi arendamise, ülevaate koostamise väärtusalastest uuringutest ja materjalide kogumise, väärtusteemalised konverentsid, seminarid ja uuringud, kogumike koostamine ja materjalide avaldamine).

Loe edasi

Oodatav arendustöö tulemus:

Eesti Raadio „Ööülikooli” saadete plokk (7 osa) on ette valmistatud ja käivitunud;
Eetikaveeb täiendatud ja foorum toimimas;
Koostatud ülevaade väärtusalastest uuringutest ja metoodilistest materjalidest;
Korraldatud kolm väärtusteemalist konverentsi ja kahepäevane seminar;
Ilmunud on p 4 loetletud trükised;
Läbi on viidud kaks väärtusteemalist uuringut;
Ekspertkomisjon on riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013” eelnõu ette valmistanud ja üle andnud.

Eesti Hasartmängumaksu nõukogu toetus Riiklik eetikaalase dokumentatsiooni, informatsiooni ja kommunikatsiooni keskus (REDIKK) ülesehitamiseks ja väljaarendamiseks

Kestvus: 2005-2008

Põhitäitja: prof. Margit Sutrop

Projekti eesmärgiks on veebipõhise eetikaalase infovärava loomine ning foorumi käivitamine eetikaalaste küsimuste üle diskuteerimiseks.

Loe edasi

Infot kogutakse ja edastatakse järgmistest valdkondadest:

eetika ja moraal (kutse-eetika, praktiline eetika, teoreetiline eetika);
globaalne eetika (sõjaeetika, globaalse eetika projekt);
haridus ja eetika (sh õpetaja kutse-eetika, haridus ja ühiskond, moraalikasvatus, üksikprobleemid);
keskkonnaeetika (loomade kohtlemine, keskkonnaprobleemid ja inimtegevus, jätkusuutlikkus ja keskkonnapoliitika, väärtusküsimused);
meediaeetika (tsensuur, ajakirjandusvabadus, laim, suhtekorraldaja eetika, ajakirjaniku eetika, lapsed ja meedia, privaatsus, propaganda);
meditsiinieetika (abort, arsti–patsiendi suhe, digitaalne terviselugu, eutanaasia, geenieetika, inimuuringud, kunstlik viljastamine, organidoonorlus, rahvatervis, tüvirakud ja kloonimine, õiglane tervishoiukorraldus);
netieetika (andmekaitse, jamming, kübereetika jne);
reklaamieetika (avaliku ruumi kasutus, seosed ajakirjanduseetikaga jne);
religioon ja eetika (religioon ja moraal, kultuuridevahelised erinevused ja konfliktid, religiooniõpetus, usuvabadus, budistlik eetika, islami eetika, kristlik eetika, uususundite eetika);
seksuaaleetika (seksuaalsuse olemus, abort, prostitutsioon, alastiolek ning seksuaalsus, ohtlik seksuaalkäitumine ning seksuaalne vägivald, seksuaalvähemused, seks ja sugu, seks ja religioon);
sotsiaaleetika + suhte-eetika (vanurid, lapsed, HIV/AIDS, narkomaania, perekonnaeetika, õpetajad–õpilased–vanemad, tööandja–töövõtja);
spordieetika (doping, sponsorlus jne);
teaduseetika (teadusliku uurimistöö eetika, teadusprojektide eetilised aspektid);
valitsemiseetika (ametnikueetika, kodanik ja eetika, poliitika ja eetika, õiglane riik, õigusemõistmise eetika, kohtunikueetika, prokurörieetika, advokaadi eetika);
ärieetika (professioonieetika, aktsionärid, kliendid–töötajad–tööandjad).

23. veebruaril 2007 avati www.eetika.ee presidendi esseevõistlusega "Millises Eestis ma tahan elada?". Võistluse võitnud esseed pannakse üles eetikaveebi.

Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas antava teoreetilise filosoofia alase hariduse ja teadustöö rahvusvahelisele tasemele viimine külalisprofessori Eestisse toomise läbi

Projekti nimi „Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas antava teoreetilise filosoofia alase hariduse ja teadustöö rahvusvahelisele tasemele viimine külalisprofessori Eestisse toomise läbi” (ESF Meetme 1.1 projekt nr 1.0101-0226)

Projekti kestvus 2005 okt - 2008 okt.

Osalejad prof. Daniel Cohnitz, Bruno Mölder, Jaan Kangilaski, Gea Kõverjalg, Endla Lõhkivi ja Triin Paaver

ERMOS projekt Verbal and Ontological Disputes in Everyday Life

Kestvus: 01.09.2012 - 31.08.2014
Eelarve: 64 100 EUR
Granti hoidja: dr. Alexander Davies

Loe edasi

Arguments between interlocutors sometimes turn out to be examples of "talking past one another" or "merely verbal disputes." Pursuing such arguments once their status has been revealed is essentially pointless. Mistaking an argument for a merely verbal dispute, or vice versa, is of substantial significance. Firstly, whether a dispute is merely verbal is consequential for rational debate between scientists and other investigators. Scientists who reject an opposing view or criticism because the debate is merely verbal can undermine critical evaluation of their ideas and fruitful exchange with their peers (see for example Kuhn (1962)). Secondly, distinguishing genuine from merely verbal disputes is consequential for the legitimacy of exclusion from discussion in wider social spheres and therefore social justice (see in particular Fricker (2007)). A standard account of when an argument is pointless is this: two interlocutors are talking past one another when they diverge in their understanding of the words used in the discussion. However, Sundell (2011; forthcoming) has shown convincingly that this is insufficient for the dispute to be a case of "talking past one another." My research divides into two sub-projects. The first aims to develop an improved account of "talking past one another" in light of both Sundell's observations and an accurate account of linguistic meaning (see Travis (1985)). The second aim is to apply this account to philosophical disputes, taking disputes about ontology as a test case. It has long been proposed that philosophical ontological disputes are pseudo-problems (see Carnap (1956)). I will investigate whether the view of language and verbal disputes that my first project makes available can shed new light on this proposal.

MOBILITAS Postdoctoral Research Grant Logical pluralism: Agreement, disagreement, and the possibility of communication

Kestvus: 01.07.2012 - 30.06.2015

Eelarve: 83 292 eurot

Granti hoidja: dr Luis Estrada-Gonzalez

Loe edasi

The research will be focused on the logical conditions of possibility for communication, not so much in the tradition of speech acts looking for the logical form of sentences but rather in line with Quine’s radical translation thought experiments and the debate on logical pluralism. A structured investigation will be based on the following questions: (Q1) Where does agreement and disagreement with others come from in the choice of one’s logic? (Q2) How can there be any agreement or disagreement when some (traditionally held as) core logical principles are called into question? (Q3) How can there be not only any agreement or disagreement, but communication at all if every logical principle can be called into question? (Q4) How can one disagree with a trivialist, a hypothetical agent who believes that everything is true? The applicant's general hypothesis is that for communication to be possible (a) some basic, minimal agreements are needed, but (b) they need not be shared by everyone and need not be taken as eternally fixed nor they need be “logical principles” since (c) communication has many other objectives besides agreement (ex. gr. producing disagreement about a certain topic). The research also touches on further “practical” consequences of logical pluralism regarding the possibility of communication in different areas. For example, how do different kinds of physicists interact if one of them uses a logic at the micro level and the other a different logic at the mesoscopic level? How is the transition between the two made?

ETF projekt Vaim ilma vaimuseisunditeta?

Kestvus: 01.01.2012 - 31.12.2015

Eelarve: 11 610 EUR

Granti hoidja: dr. Bruno Mölder

Loe edasi

Projekti eesmärgiks on analüüsida implitsiitset eeldust tänapäeva vaimufilosoofias. Me nimetame selle Rahva-mentalistlikuks eelduseks. Selle eelduse järgi koosneb vaim üksnes rahvapsühholoogiliselt individueeritud vaimuseisunditest. Rahvapsühholoogia on raamistik, mis koosneb mentaalsest sõnavarast ning selle sõnavara rakendamise reeglitest ja printsiipidest. Rahva-mentalistlik eeldus paistab mitte suutvat seletada selliseid vaimunähtusi nagu vaimsed protsessid, mis leiavad aset väga lühikesel ajaskaalal, kogemuse fenomenilised aspektid, teadvuslikult nähtuva aluseks olevad psühholoogilised struktuurid ning intersubjektiivsed protsessid, mis moodustavad meie arusaamise teistest inimestest. Projekt jaguneb kaheks alaprojektiks: (a) Rahva-mentalistliku eelduse üldine hindamine ning vajadusel töö alternatiivse kontseptsiooni suunas; (b) nähtuste uurimine, mis on Rahva-mentalistlikule eeldusele problemaatilised (eriti ajateadvus ja intersubjektiivsus).

Understanding Puzzles in the Gendered European Map - Brain Drain in Physics through the Cultural Looking Glass (FP6)

Projekti nimi „Understanding Puzzles in the Gendered European Map - Brain Drain in Physics through the Cultural Looking Glass” (UPGEM) (Euroopa Komisjoni 6. raamprogramm Teadus ja ühiskond projekt)

Projekti kestvus 2005 sept - 2008 sept.

Osalesid Endla Lõhkivi, Katrin Velbaum, Mari-Liis Tina jt.

Projekti koduleht

Loe edasi

Over the next decades, the scientific workforce of the new enlarged European Union is faced with severe problems. The general decrease in populations will affect all sectors of higher education and research. But, certain areas of research - particularly natural sciences - will encounter increasing problems with recruitment, especially of female students.

Therefore it is a matter of utmost concern that few female scientists are attracted to research careers in natural sciences; that those who are often leave the research system prematurely; and that well-qualified female scientists seldom or never reach top-level positions or achieve distinguished careers in research and development, to the same extent as their male counterparts. This is a fact that has been well established through figures from a number of studies both at European and national level, notably the Helsinki Report, the ETAN-report, the SHE-figures and the ENWISE survey.

Even though the overall picture is a dismal one, an interesting configuration of cultural diversity emerges when we observe the gendered European map closely. Figures show that it is comparatively easier to attract female students to the field of physics in Eastern and Southern European countries than in the North, and that career paths seem to follow different national patterns.

Project results will be published in two publications Draw the Line! and Break the Pattern.

Research based recommendations for more gender-sensitive research environments will also be presented at this homepage and at the UPGEM conference in May 2008 in Copenhagen. The action-oriented recommendations address two levels; 1) the level of ideology and 2) the level of practice.

Eetikavaramu: teadus- ja bioeetikaalase info kogumine ja vahetamine kasutajatele Eestis ja rahvusvaheliselt

ETF grant Keeleline reaalsus ja selle psühholoogiline alus

Kestvus: 01.01.2012 - 31.12.2015

Eelarve: 12 000 EUR

Granti hoidja: prof. Daniel Cohnitz

Projekti koduleht

Loe edasi

"Eksperimentaalsed“ filosoofid on viimasel ajal väitnud, et tänapäeva analüütilises filosoofias praktiseeritav osutusteooriate arendamise ja valimise viis on sügavalt puudulik. Viga tulenevat sellest, kuidas keelefilosoofid kasutavad keelelisi intuitsioone, kui nad valivad erinevate osutusteooriate vahel. Eksperimentaalsed filosoofid on välja selgitanud (sotsiaalpsühholoogiliste uuringutega), et intuitsioonid, millele filosoofid tunduvad toetuvat oma teooriavalikul, varieeruvad suuresti keelekogukonna sees. Eksperimentaalsete filosoofide ettepanek on loobuda osutusteooriatest üleüldse ja hakata deflatsionistideks osutuse suhtes. Pole üllatav, et see viis kuumade metodoloogiliste vaidlusteni intuitsioonide kasutamise üle keelefilosoofias ja vaidlusteni selle üle, mis peaks olema osutusteooriatele sobiv aines. Samaaegselt leiame me samasuguse metodoloogilise vaidluse lingvistika filosoofias. Ka siin keskendub vaidlus tavaintuitsioonide rollile grammatikateooriate konstrueerimisel ja nende teooriate sobivale ainesele. Taotletav projekt "Keeleline reaalsus ja selle psühholoogiline alus" püüab lahendada metodoloogilisi ja ontoloogilisi probleeme mõlemas valdkonnas. Selleks pakutakse välja analüüs tavakõnelejate grammatilisusotsustustele ja osutusotsustustele, mis konstitueerivad osutus- ja grammatikateooriaid, ohustamata sealjuures teooriate ainese objektiivsust. See peaks aitama selgitada lingvistika ning psühholingvistika vahelist suhet ning ühtlasi aitama arendada õiget metodoloogiat intuitsioonide ja muude psühholoogiliste andmete kasutamiseks lingvistikas ja keelefilosoofias.

Perekonnaseaduse eelnõu sotsiaalsete mõjude hindamine

Kestvus: 2007-2008

Täitjad: prof. Margit Sutrop ja dr. Kadri Simm

Loe edasi

Uue perekonnaseaduse eelnõu üheks eesmärgiks on senisest parem vastavus inimkäitumise ja ühiskonna arengutele. Selline ettevõtmine on loomulik ja ootuspärane. Samas iga seadusemuudatus omakorda kutsub esile muutusi hoiakutes, väärtussüsteemides ning inimkäitumises ja seega suunab uusi ühiskondlikke arenguid. Millised on inimkäitumise ja kogu Eesti ühiskonna oodatavad arengud peale uue perekonnaseaduse toimima hakkamist, kas need muutused vastavad ühiskonna soovitavatele arengusuundadele, kuivõrd on vastavuses rahvusvaheliste ja riiklike arengueesmärkidega, pole päris selge. Milliseid eetilisi probleeme võib seaduse kehtimahakkamine esile tuua, milliseid individuaalseid ja kollektiivseid väärtushinnanguid soodustada või kärpida ning kuidas ühilduvad uue seaduse läbi juurduvad hoiakud universaalsemate eetiliste arusaamadega?

Tõdeme hea meelega, et siinkohal on sotsiaalteadlaste kompetentsusele tähelepanu pööratud ning oleme valmis panustama eelnõu sotsiaalsete ja eetiliste mõjude hindamisse. Kavatseme põhineda olemasolevatele dokumentidele (kehtiv seadus, uue seaduse eelnõu, seletuskiri jm), teostada sekundaaranalüüsi olemasolevate andmetega meile vajalikuna tunduvatel asjakohastel teemadel ning koguda uusi andmeid, seda viimast küll projekti kestuse lühidust silmas pidades äärmiselt väikses mahus.

Projekti käigus teostatakse järgnevad tööd:

Seaduseelnõu mõjude analüüs sugupoole aspektist, arvestades naiste ja meeste erinevat sotsiaal-majanduslikku staatust ja ühiskonnas levinud hoiakuid ning norme. Selle analüüsi käigus saame hinnata eelnõud soolise võrdõiguslikkuse valdkonna rahvusvaheliste ja riiklike eesmärkide saavutamise võimalikkusega seoses. Lisatähelepanu pöörame võimalikele võimusuhete muutumisele.
Seaduseelnõu analüüs laste huvide aspektist – kuidas vastab eelnõus sätestatu laste huvidele, lähtudes ÜRO Lapse õiguste konventsioonist ja EV Lastekaitseseadusest. Olemasolevate andmestike peal võrdleme vabal kooselul ja abielul põhineva perekonna laste sotsiaalmajanduslikku staatust. Lisaks, lähtudes ÜRO LÕK lapse kaasatuse printsiibist last puudutavate küsimuste otsustamisel viime läbi fookusgrupiintervjuud laste endiga kahes vanuseastmes - kuuendas klassis käivate ning gümnaasiumiõpilaste seas.
Seaduseelnõu analüüs abieluvarasuhte muudatuste aspektist. Analüüsime olemasolevat kohtustatistikat varavaidluste osas ning hindame uut tüüpi kaasuste lisandumise võimalusi. Lisaks vaatame ka seda, millised kaasused võivad uue seaduse kehtima hakates kaduda.
Seaduseelnõu analüüs eetilisest aspektist. Analüüsime, kuidas on uue seaduseelnõuga tagatud sotsiaalne õiglus: meeste ja naiste võrdne kohtlemine ja laste huvide kaitse. Milliseid eetilisi probleeme võib seaduse kehtimahakkamine kaasa tuua, milliseid individuaalseid ja kollektiivseid väärtushinnanguid soodustada või kärpida ning kuidas ühilduvad uue seaduse läbi juurduvad hoiakud universaalsemate eetiliste arusaamadega?

Töösse kaasatakse eksperdid Lastekaitseliidust, Lastevanemate Liidust, Sotsiaalministeeriumi võrdõiguslikkuse büroost, Naiste Ümarlauast jm. Korraldatakse ümarlauavestlus, kus kaasatavatele ekspertidele lisaks kutsutakse juriste ning võrdõiguslikkuse volinik.

ETF projekt CCCOM - Communication in Context: Shared Understanding in a Complex World / Verbal Disputes and Reference

Kestvus: 01.04.2011 - 31.03.2013

Eelarve: 94 128 EUR

Granti hoidja: prof. Daniel Cohnitz

Projekti koduleht

Loe edasi

This project investigates the preconditions of successful communication in two respects, one at the level of discourses, the other at the level of words. At the level of discourses we will investigate under which preconditions an agreement or disagreement between the participating parties in a discourse is "genuine" and under which conditions it is "merely verbal". We thereby also hope to clarify the conditions under which participants in a discourse talk "past each other". Although we are interested in this topic from an applied, methodological perspective (since one of our interests is to investigate under which conditions specific discourses, for example, philosophical disputes about logic or ontology, are "merely verbal"), this project nevertheless will also contribute to the foundational theoretical work of the EUROCORES project "Coomunication in Context: Shared Understanding in a Complex World", concerning the preconditions for successful communication in general. At the level of words, we will investigate in which way the interpretation of singular terms (such as, for example, proper names) in utterances of others is influenced by information on the background knowledge of these speakers about the referent of the singular term, and to what extent charity consideration lead to a reinterpretation of what is taken to be the "semantic" referent of the singular term in question. While the first set of questions will mainly involve theoretical work and will be investigated in close cooperation with the project-group at Stockholm ("Communication in Context") and Lisbon ("Contextualism, Relativism and Practical Conflicts and Disagreements"), the second set will mainly be investigated empirically and in close cooperation with the group in Trondheim/Turku ("Words in Worlds") and Osnabrück ("The Comprehension of Referential Expressions and its Impact on Communication").

Euroopa Komisjoni 7. raamprogrammi projekt Lapsed kui muutuste tekitajad ühiskonnas (SiSCatalyst)

Kestvus: 01.01.2011–31.12.2014

Eelarve: 130 968 EUR

Granti hoidja: prof. Margit Sutrop

Projekti koduleht

Loe edasi

Jaanuaris 2011 algas 7. Raamprogrammi projekt „Children as Change Agents for Science in Society“. Projekti koordineerib Liverpooli Ülikool Suurbritanniast. Projekti eesmärgiks on teha kindlaks, kuidas lapsed saavad olla võtmeisikud, kes muudavad teaduse ja ühiskonna suhet ning sellest lähtekohast omakorda näidata, kuidas lapsed võivad olla oma tuleviku ning ühiskonna suurte väljakutsete pikemaajaliste lahenduste katalüsaatoriteks. Uuring keskendub võimekatele lastele, kelle puhul praegu on väga ebatõenäoline, et nad peale keskharidust jätkaksid teaduse õppimist.

Eetikakeskus juhib eetikale keskenduvat tööpaketti, mille peamine ülesanne on hinnata ja vaagida projekti eetilisi aspekte, tagada ning parandada projekti üldist kvaliteeti ning töötada välja juhtnöörid, mis toovad välja eetilised aspektid olukordades, mis hõlmavad laste kaasamist ning tegevusi lastega.

EV Sotsiaalministeeriumi riigihange Digitaalse terviseloo projekti raames isikuandmete käitlemise alase eksperthinnangu andmine bio- ja meditsiinieetika kontekstis

Kestvus: 2006-2007

Riigihanke „Digitaalse terviseloo projekti raames isikuandmete käitlemisele alase eksperthinnangu andmine bio- ja meditsiinieetika kontekstis“ võitis TÜ ja TÜ Kliinikumi ühispakkumine.

Eetika töörühma kuuluvad: prof. Margit Sutrop (koordinaator), prof. Arvo Tikk, prof. Raul-Allan Kiivet, prof. Raul Talvik, prof. Tiina Talvik, prof. Mati Rahu, prof. Jaan Ginter, dots. Andres Soosaar, Mart Einasto ja Merje Tikk.

Loe edasi

Projekti “Digitaalne terviselugu raames isikuandmete töötlemisele eksperthinnangu koostamine bio- ja meditsiinieetika kontekstis" peab töörühm tegema järgmised tööd:

koostama analüüsi riigihanke „E-tervise projektide rakendamiseks vajalike muudatuste tegemine õigusruumis“ esemeks olevas seaduseelnõus reguleeritud tervise infosüsteemis isikuandmete töötlemise ja tervishoiuteenuse osutamisel tervise infosüsteemi kasutamise kohta. Tähtaeg 7.11.2006.
koostama riigihanke „E-tervise projektide rakendamiseks vajalike muudatuste tegemine õigusruumis“ esemeks olevas seaduseelnõus reguleeritud tervise infosüsteemis isikuandmete töötlemise ja tervishoiuteenuse osutamisel tervise infosüsteemi kasutamise kohta eetiliste valikute põhjaliku ülevaate ja analüüsi, eetiliste probleemide põhjaliku ülevaate ja analüüsi, eetiliste probleemide lahendusettepanekud. Tähtaeg 15.12.2006.
välja töötama hea tava juhised patsiendi teavitamiseks isikuandmete kasutamisest jm töötlemisest tervishoiusüsteemis. Nimetatud hea tava juhised töötatakse välja koostöös Eesti Arstide Liidu, Eesti Õdede Liidu ja Eesti Haiglate Liiduga. Tähtaeg 15.09.2007.
esitama arvamuse Eesti arstieetika koodeksi kohta ning võimalikud ettepanekud selle täiendamiseks lähtudes erinevatest tervishoiuteenuse osutamisega seotud situatsioonidest. Tähtaeg 31.12.2007.

ETF projekt Hinge ja surematuse käsitlused briti mõtlemises (1640-1740)

Kestvus: 01.01.2011 - 31.12.2014

Eelarve: 13 200 EUR

Granti hoidja: Roomet Jakapi

Loe edasi

Käesoleva projekti raames uuritakse varauusaegsete briti mõtlejate käsitlusi hingest ja selle kognitiivsetest võimetest, keskendudes hingele selle surmajärgseis olekuis. Ajaliselt on uurimus piiratud vahemikuga 1640-1740, mis markeerib laias laastus Hume’i eelset ajastut briti varauusaegses filosoofias. Nüüdisaegsed uurimused tollaste hingekäsitluste kohta piirduvad reeglina hinge praeguse, kehastunud oleku (present state) vaatlemisega. Samas on teada, et varauusaegsed filosoofid ise olid samavõrd huvitatud hinge tulevasist, surmajärgseist olekuist (future states) ning pakkusid nende kohta välja filosoofilis-teoloogilisi käsitlusi. Viimaseid ei ole seni süstemaatiliselt välja toodud, uuritud ega kõrvutatud ning nimelt seda teha ongi antud projekti eesmärgiks. Nõnda peaks see uurimus avardama senist arusaama varauusaegsest filosoofiast. Hinge kognitiivsete võimete all peetakse siin silmas meeletaju, mälu, kujutlusvõimet, aru ja intellekti. Tollal käibinud arusaama kohaselt ei saanud enamus neist võimeist toimida keha osaluseta, ent kõrgemate võimete nagu aru ja intellekti puhul oli kehast sõltuvus vaieldav. Uurimuse eesmärke silmas pidades võib tolle perioodi briti mõtlejad jagada laias laastus kaheks: (1) need, kes kiriku toel mõistsid hinge immateriaalse, kehast lahutatava substantsina (nt H. More, S. Clarke, G. Berkeley, S. Colliber) ning (2) need, kes eitasid säärase substantsi olemasolu ja kaldusid seeläbi kristlikku mortalismi (nt Th. Hobbes, W. Coward, A. Collins, J. Locke). Esimesed pakkusid oma filosoofilistele hingekäsitlustele tuginedes välja nii hinge eraldatud oleku (separate state) kui lõpliku oleku (final state) kirjeldusi, milles seletatakse, millised hinge kognitiivsed võimed surma hetkel kaovad ja millised säilivad, millised taastuvad ihulikul ülestõusmisel ning milliste võimete abil saab kehast eraldunud hing tajuda spirituaalseid ja kehalisi objekte. Uurimuses püütakse üksikasjalikult näidata, kuidas erinevad hinge surmajärgsete olekute käsitlused filosoofide töödes tulenevad nende spetsiifilistest arusaamadest hinge loomuse ja kognitiivsete võimete kohta. Projekti ühe keskse hüpoteesi kohaselt olenesid hinge eraldatud oleku kirjeldused eelkõige sellest, kas või milliseid kognitiivseid võimeid peeti kehast sõltumatuks – viimased omistati ka kehast eraldunud hingele.

Konstruktivism teadusfilosoofias

Projekti nimi Konstruktivism teadusfilosoofias (ETF grant nr 5804)

Projekti kestvus 1.01.2004 - 31.12.2007

Grandihoidja Endla Lõhkivi.

Osalejad: prof. Rein Vihalemm, Urmas Ivask, Rainer Kivi, Katrin Velbaum, Edit Talpsepp, Ave Mets.

Loe edasi

Projekti keskne teema on konstruktivistliku teadusfilosoofia eri suundade kriitiline analüüs. Uurimisrühm taotleb selgemale üldisele arusaamisele jõudmist küsimustes, kuidas mõista konstruktivismi, kas konstruktivismi mõiste abil on võimalik täpsemalt määratleda seda, mis on teadus, millised on konstruktivistliku teadusfilosoofia eelised ja puudused.
Teoreetilisi argumente vaetakse tegelike teaduse juhtumite näidetele tuginedes (mudelid biokeemias, füüsikateooriate struktuur, Newtoni vaadete kujunemine, keemia kui osaliselt f-teadus, osaliselt mitte-f-teadus jne), taotledes seeläbi adekvaatsemat teadusfilosoofilist teaduse käsitust.
Konkreetselt otsitakse vastuseid järgnevatele küsimustele:

Kas konstruktivism võimaldab seletada teadusliku teadmise kujunemist füüsikas teistest käsitlusviisidest adekvaatsemalt?
Milliseid probleeme toovad kaasa katsed ühendada konstruktivism empirismiga ja millised on konstruktivismi realismiga ühendamise eelised?
Kas ja kuidas on võimalik konstruktivismi abil ületada nn standard-empirismi raskusi?
Kas sotsiaalne põhjuslik seletus sotsiaalkonstruktivismis seletab teaduslikku teadmist või ainult kirjeldab teadmiste tekke konteksti?
Kas sotsiaalepistemoloogia kriitika sotsiaalkonstruktivismile on õigustatud?
Millised eelised ja puudused on teaduse käsitlemisel tegevuskontseptsioonist lähtudes?
Millised probleemid sotsiaalkonstruktivismis tulenevad tähendusfinitismist, ning kuidas neid lahendada?
Miks on vajalik teaduse ja filosoofia kokkupuutealal üles kerkivate küsimuste mõistmiseks teadusfilosoofiline teadusekontseptsioon ja kuivõrd sobiv on selleks konstruktivistlik arusaam?

Metodoloogiliselt kasutatakse filosoofiale omast argumentide ja empiirilise materjali kriitilist analüüsi, kuid uuenduslikuna filosoofias on projekt avatud interdistsiplinaarsetele lähenemistele, vajadusel kasutatakse sotsioloogilisi, antropoloogilisi, etnograafilisi jt andmete kogumise ja tõlgendamise viise.

EV Haridus- ja Teadusministeeriumi sihtfinantseeritav uurimisteema Normatiivsus: filosoofiliste aluste, ajalooliste allikate ning avaldumisvormide kriitiline käsitlus

Kestus: 2003–2007

Teema juht: prof. Margit Sutrop

Sihtfinantseeritav teema „Normatiivsus: filosoofiliste aluste, ajalooliste allikate ning avaldumisvormide kriitiline käsitlus”

Loe edasi

Teema ülesandeks on anda terviklik filosoofiline käsitlus normatiivsuse filosoofilistest alustest, ajaloolisest kujunemisest ja avaldumisest mõtlemises, teaduses ja ühiskonnas. Projekti eesmärgiks on kriitiliselt analüüsida ja kontrollida kaasaegses filosoofias laialt levinud seisukohta, et sellistel mõistetel nagu teadmine, tõde, tähendus, voorus, õiglus, hea ja õige on normatiivne mõõde. Siiani lahtine küsimus, millele teema otsib vastust, on – kust tuleb nende mõistete normatiivne jõud. Teema lähtekohaks on filosoofilis-antropoloogiline hüpotees, et normatiivse mõtlemise ja toimimise juured on inimloomuses. Normatiivsus on inimestele olemuslik, kuna inimesed on mõtlevad ratsionaalsed olendid, kellel on võime reflekteerida oma uskumuste ja soovide üle ning küsida, mida peaks tegema ja kuidas elama. Teemal on kolm eesmärki: leida ajaloolised normatiivsuse allikad, avada normatiivse mõtlemise loomus ja analüüsida normatiivsuse erinevaid avaldumisvorme (teadus, moraal, religioon, poliitika, õigus ja kunst) nii ajaloos kui tänapäeval.

Vastavalt projekti täitjate uurimissuundadele, tegeleb projekt normatiivsusega kolmes erinevas valdkonnas:

Mõtlemise normatiivsus ajaloos ja tänapäeval (filosoofia ajaloo alateema, juht prof. Ülo Matjus);
Normatiivsus teaduses ja teadusliku teadmise seoses (teadusfilosoofia alateema, juht prof. Rein Vihalemm);
Normatiivsus moraali, poliitika, õiguse, religiooni ja kunsti valdkonnas (praktilise filosoofia alateema, juht prof. Margit Sutrop).

MOBILITAS Postdoctoral Research Grant Understanding Normative Cognition: Autonomy, Unity and Generality

Kestvus: 01.09.2010 - 31.08.2013

Eelarve: 92 671 EUR

Granti hoidja: Francesco Orsi

Loe edasi

The project aims to connect two different philosophical approaches to normativity: the non-naturalist approach, whereby judgments such as 'I ought to X' are sui generis and irreducible to judgments about the natural world, and the experimental philosophy approach, which joins philosophy with empirical psychology, in an attempt to understand how normative judgment is actually realized by the human mind. I intend to combine these two strands by suggesting a working hypothesis: The human mind must have a specific capacity for normative thought, which is not reducible to other capacities, and whose conceptual materials and outputs (judgments) are in some sense distinctive. I will articulate my research in three sub-themes:

Is there any empirical evidence supporting the idea that normative thought is a distinctive capacity? What can explain such autonomy? The study of psychopathologies provides relevant empirical data. Psychopaths are often described as having a malfunctioning capacity of normative judgment, while they seem to retain other cognitive skills, e.g. mind-reading. If this is the correct philosophical diagnosis of such individuals, then normative judgment could indeed be independently impaired, thus lending credibility to the thesis of autonomy. I will also suggest that what makes normative thought special is a unique blend of cognitive and emotional capacities that constitute the normal psychological role of normative concepts.
Is there a single mechanism behind the variety of normative judgments we make? Here the opposing monist and pluralist options will be discussed, trying to argue that the autonomy of normative judgment also points to a positive answer to the question.
Does normative cognition actually operate via rules, or on a case-by-case basis? Here the debate between generalism and particularism will be analyzed and assessed in the light of the empirical findings of psychology regarding the role of principles in moral understanding.

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus – keskkonnateadlikkuse programmi projekt „Keskkonnaeetika võtmetekstide kogumik”

Kestus: 2006–2007

Põhitäitja: prof. Margit Sutrop

Projekti partneriks on Jakob von Uexkülli Keskus

Loe edasi

Projekti eesmärgiks on tõsta keskkonnaeetika alast teadlikkust Eestis. Soovime võimaldada paremat keskkonnaeetika alustekstide kättesaadavust eesti keeles. Alustekstide avaldamisega aitame kaasa keskkonnaprobleemide paremale mõistmisele, samuti algatame ja arendame sellealast avalikku diskussiooni.

Projekti sisu. Esmalt valivad keskkonnaeetika eksperdid välja neli kuni viis artiklit, mida hakatakse tõlkima. Valiku printsiibiks on selgus – kogumik peab olema arusaadav viimaste klasside õpilastele ning esimeste kursuste tudengitele ning olema sissejuhatavaks keskkonnafilosoofia distsipliini. Kogumik kaasatakse ka Tartu Ülikoolis toimuvasse filosoofia- ja eetikaõpetajate täiendkoolitusse, et anda nõuandeid, kuidas kogumikku õppetöös kasutada.

Kogumikke trükitakse 1300, millest 850 jagatakse laiali koolidele ning raamatukogudele. Ülejäänud kogumikest 100 jääb eetikakeskusele koolitustel tasuta jagamiseks ning 350 saadetakse poodidesse, et keskkonnaeetika huvilistel oleks võimalik kogumik endale soetada.

COST Action IS1001 BIO-OBJECTS and THEIR BOUNDARIES: governing matters at the intersection of society, politics and science

Kestvus: 2010-2013

Tartu Ülikooli esindaja: dr. Kadri Simm (halduskomisjoni liige)

Projekti koduleht

Avatud Eesti Fondi toetus Eetikakoodeksite käsiraamatu koostamine ja väljaandmine

Põhitäitja: prof. Margit Sutrop

Projekti eesmärk on suurendada ühiskonnaliikmete eetika-alast teadlikkust ning ühiskondlikku vastutustunnet nii üksikisiku kui ka organisatsiooni tasandil otsuste tegemisel. Sestap kavatseb TÜ eetikakeskus koostada ja välja anda eetikakoodeksite käsiraamatu.

Loe edasi

Üha enam erialaseltse, avalikke ja eraõiguslikke institutsioone soovib koostada enda jaoks eetikakoodekseid, mis reguleeriks selle liikmete käitumist ja sõnastaks tegevuse aluseks olevaid väärtusi. Seda hõlbustab eetikakoodeksite käsiraamat. Käsiraamatus on plaanis tutvustada, missugust tüüpi eetikakoodekseid on olemas, tuues näiteid juba vastuvõetud koodeksitest. Käsitletakse eetikakoodeksite koostamise, vastuvõtmise ja rakendamise põhimõtteid, puudutades ka probleeme. Käsiraamat on mõeldud eelkõige abistamaks vabaühendusi, avaliku sektori organisatsioone ja äriühinguid oma eetikakoodeksite väljatöötamisel ning ellurakendamisel.

Lisaks käsiraamatu kirjastamisele ning tasuta levitamisele kavatsetakse teha käsiraamat ja taustainfo eetikakoodeksite ning erinevate elualade eri-eetikate kohta kättesaadavaks ka internetis (eetikaveebis).

Projekti abil soovime edendada kodanikuharidust ning kodanikuaktiivsust, kaasates käsiraamatu koostamisse ka kodanikuühenduste, avaliku ja erasektori organisatsioonide esindajad.

Eetikakoodeksite käsiraamatu kasutusel olevate eetikakoodeksite linkide kogu koos viidetega teiste maade sarnastele koodeksitele ja regulatsioonidele soovime üles panna eetikaalasesse infoportaali REDIKK.

Eetikakoodeksite koostamise ja rakendamise põhimõtete avaldamine eetikaportaalis tagab jõudmise sihtgruppideni efektiivseimal moel ning suurendab käesoleva projekti kandepinda, aitab kaasa sihtgruppidel antud temaatikasse sisse elamisele ning eetikaalaste infomaterjalide kasutamisele nende igapäevatöös. Eetikakoodeksite käsiraamatu ning eetikakoodeksite taustamaterjalide avaldamine eetikaalases infoportaalis suurendaks käsiraamatu ning eetilise käitumise alaste juhendite levikut, soodustaks erinevate organisatsioonide eetikakoodeksite väljatöötamist ja elluviimist ning annaks sellealasele diskussioonile laiema kandepinna.

EV Sotsiaalministeeriumi ja Avatud Eesti Fondi ühine projektikonkurss mittetulundusühendustele “Rohkem naisi poliitikasse”

Eesti Naisüliõpilaste Selts koostöös TÜ eetikakeskusega 2006–2007

Artiklikogumik, diskussioon ning meediakampaania „Naiste saavutused ja takistused poliitikareaalsuses“ Eesti Naisüliõpilaste Selts koostöös TÜ eetikakeskusega.

Loe edasi

Projekti eesmärgiks on suurendada naiste osalust poliitikas avalikkuse teadlikkuse tõstmise kaudu. Eesmärgi saavutamiseks soovime välja anda artiklite ja intervjuudekogumiku, korraldada temaatilisi seminare, arutelusid ja meediakampaania.

Kogumik sisaldab analüütilisi artikleid ja intervjuusid naispoliitikutega. Kogumiku eesmärgiks oleks ühest küljest selgitada, miks üldse peaksid naised rohkem poliitikas osalema, mis on põhilised takistused ning arutleda ka võimalike meetmete üle, kuidas nende suuremat esindatust saavutada (sh sookvootide poolt ja vastu) ning selle üle, milline peaks olema naiste roll poliitikas (kas naistelt oodatakse ennekõike lähtuvalt rollistereotüüpidest tegelemist "pehmete" valdkondadega või meestega võrdset osalemist kõigis poliitikavaldkondades). Ka soovime kaardistada ühiskonnas levinud eelarvamusi meeste ja naiste osalemisest poliitikas, eelarvamuste põhjusi ning nende vastu võitlemise viise. Süvaintervjuudes naistipp-poliitikutega (taasiseseisvunud Eesti 12 naisministrit ning Riigikogu spiiker) hargneksid isiklike lugude kaudu lahti naiste saavutused ja takistused poliitikareaalsuses. Võrdleva perspektiivi sissetoomiseks ilmuvad kogumikus ka intervjuud naabermaade naistipp-poliitikutega.

Analüütilistest artiklitest soovime avaldada naistest poliitikas varem avaldatud teemakohaseid ning seni eesti keeles mitteavaldatud teoreetilisi artikleid.

Meedias soovime avaldada materjale, mis kajastavad Eesti Naisüliõpilaste Seltsi poolt läbiviidud avalike ning kõigile huvilistele avatud vestlusi naispoliitikutega, vestlusringe ka erakondade noorteorganisatsiooni esindajatega ning professionaalsete (mees)poliitikutega. Viimased kaks on vajalikud nö aktiivse kõrvaltvaataja aspekti sissetoomiseks, tasakaalustamaks projekti naistekesksust. Vestlusringide eesmärgiks on analüüsida naiste osalemist poliitikas alles alustava poliitiku ning professionaalse poliitiku pilgu läbi, samuti ülejäänud osalejate hulgas diskussiooni tekitamiseks, arvamuse kujunemiseks ja/või eelarvamuste muutmiseks.

Projekti raames toimus veebruaris 2007 koostöös Eesti Naisüliõpilaste Seltsiga kolm avalikku arutlusõhtut teemadel „Mis on naiste roll poliitikas?”, „Kellele ja miks on vaja sooliselt tasakaalustatud esindatust poliitikas?” ja „Naispoliitikute põlvkonnad”. Kogumik pealkirjaga „Eesti Vabariigi naisministrid. Koguteos naistest poliitika tipus” ilmus märtsis 2007.

National Institute of Health Fogarty grant „E-haridus teaduseetikas”

Granti hoidjad: Union College, Albany (USA) ja Vilniuse Ülikool

Eestit esindas prof. Margti Sutrop, kes viis projekti raames läbi regulaarset õppetööd 2005–2007.

Tallinna Tehnikaülikooli teadusgrant Eetika epistemoloogilised alused uus- ja kaasaegses briti filosoofias

Kestvus: 2003 - 2007

Vastutav täitja: dr. Roomet Jakapi

Sihtfinantseeritav teema: Relativismi ja pluralismi kriitiline käsitlus tõe ja teadmise, normide ja vääruste suhtes

Projekti kestus: 1.01.2008-31.12.2013

Projekti eelarve: 1 494 000.- EEK (2009. aastaks).

Projekti rahastamisprogramm: Sihtfinantseeritav teadusteema

Projekti juhataja: prof. Margit Sutrop

Loe edasi

Mõistega “relativism” tähistatakse kogumit seisukohti, mille tuumaks on arusaam, et mõtlemise, kogemise, hindamise ja tegelikkuse teatud olulised aspektid on suhtelised. Pluralism tähistab vaadet, et mingeid asju (mõisteid, väärtusi, norme, diskursusi, vaateid) on palju. Kavas on käsitleda kriitiliselt nii relativismi kui ka pluralismi erinevaid vorme (moraali-, poliitika, episteemiline, mõisteline) ja implikatsioone. Eesmärgiks on näidata, et monismi - vaade, et on ainult üks aktsepteeritav tõde või väärtussüsteem - eitamine ei pea tingimata tähendama relativismi pooldamist. Relativismis on palju ebajärjekindlust ja mittekoherentsust. Relativistlike seisukohtade järjekindel pooldamine viib objektiivsuse, teadmise, kommunikatsiooni, progressi võimalikkuse eitamisele mõtlemises, keeles, teaduses, moraalis, poliitikas jm. Relativismi kriitiline analüüs peab näitama, kas alternatiiviks võib olla pluralism, mis samuti vastandub monismile, ent on ühildatav objektivismiga.

Põhjamaade Nõukogu NorFa (Nordic Academy for Advance Studies) poolt toetatud võrgustikuprojekt Geneetilise ja meditsiinilise informatsiooni eetika ("The Ethics of Genetic and Medical Information") – NorFa

Kestus: 2002–2004

Jätkus: 2005–2006

Eestipoolne täitja: Tartu Ülikooli eetikakeskus

Loe edasi

Põhjamaade Nõukogu NorFa (Nordic Academy for Advance Studies) poolt toetatud võrgustikuprojekt „Geneetilise ja meditsiinilise informatsiooni eetika“ („The Ethics of Genetic and Medical Information“)

Koostöövõrgustik uurib eetilisi ja juriidilisi probleeme, mis on seotud geneetilise ja meditsiinilise informatsiooniga, keskendudes eriti küsimustele, mis tõstatuvad seoses meditsiinilisi ja geneetilisi andmeid sisaldavate populatsiooni-põhiste andmebaasidega. Võrgustik käsitleb nii andmebaase kui ka andmebaaside uurimisega ja nende rakendustega seotud küsimusi. Võrgustik koondab Islandi, Rootsi, Soome, Eesti ja Inglismaa eetikute ja õigusteadlaste ressursse ja teadmisi, käsitlemaks paljusid selles sfääris esile kerkivaid probleeme. Uurimisgrupid koosnevad peamiselt üliõpilastest ja noortest teadlastest, keda toetavad vastaval alal edasijõudnud uurijad.

Esimesel aastal pööratakse rõhku uurijate koondamisele kahte töörühma ja uurimisseminari. Järgnevatel aastatel suureneb rõhuasetus üliõpilasvahetusele ja teadmiste vahetamisele ning eriti üliõpilaste külastustele, lisaks ühele uurimis-seminarile teisel aastal ja konverentsile kolmandal aastal.

Riiklik programm "Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013"

Projekti kohta vaata täpsemalt Eetikaveebist.

Euroopa Liidu 5. raamprogrammi projekt Inimeste geeniandmebaasid: eetilised, juriidilised ja sotsiaalsed aspektid. Võrdlev uurimus Euroopast ("Ethical, Legal and Social Aspects of Human Genetic Databases. A European Comparison") – ELSAGEN

Projekti koduleht

Koostöös Inglismaa, Islandi ja Rootsi uurimisrühmadega osaleb eetikakeskus Euroopa Liidu 5. raamprogrammi raames projektis ELSAGEN: „Inimeste geeniandmebaasid: eetilised, juriidilised ja sotsiaalsed aspektid. Võrdlev uurimus Euroopast“ („Ethical, Legal and Social Aspects of Human Genetic Databases. A European Comparison“). Projekti Eesti koordinaator on prof. Margit Sutrop. Täitjad: prof. Wolfgang Drechsler, prof. Toivo Maimets, prof. Jaan Sootak, prof. Rainer Kattel, Tiiu Hallap, Kadri Simm, Ants Nõmper, Kirsti Jõesalu, Külliki Korts, Piia Tammpuu, Ragne Kõuts, Riivo Anton. Kolmeaastane projekt algas 1. jaanuaril 2002.

Loe edasi

Projektil oli kaks peamist sihtmärki:

Geneetiliste andmebaaside eetiliste, juriidiliste ja sotsiaalsete aspektide uurimine: viimase aja geeniuuringute arengust tingitud probleemide ennetamiseks ja käsitlemiseks, pakkudes teadmisi inimese populatsioonipõhiste geneetiliste andmebaaside eetilistest, juriidilistest ja sotsiaalsetest aspektidest.

Avalik arvamus privaatsuse küsimustes. Kodanike nõustamine, pakkudes teadmisi avalikust arvamusest privaatsuse kohta ja sellega seotud moraalsetest väärtustest inimese geneetiliste andmebaaside kontekstis.

Esimese eesmärgi täitmiseks on kavandatud hulk uurimusi, mis jaotuvad nelja kategooriasse: eetilised, legaalsed, sotsiaalsed ja niinimetatud fundamentaalsed küsimused.

Teiseks eesmärgiks on saada ja pakkuda teadmisi avalikust arvamusest privaatsuse kohta inimese geneetiliste andmebaaside kontekstis; avalike ja kommertsorganisatsioonide usaldamisest seoses isiklike andmete kogumise ja säilitamisega. Uuritakse ka, mil määral need vaated ja hoiakud neljas riigis varieeruvad. Viiakse läbi kombineeritud kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed sotsioloogilised uurimused, mille tulemusi analüüsivad bioeetikud.

Projekti uurimustulemusi:

2003. a 22. aprillil tutvustas Tartu Ülikooli eetikakeskuse uurimisrühm Tallinnas Rahvusraamatukogu nurgasaalis oma rahvusvahelist teadusprojekti ELSAGEN ja selle senised tulemusi. Tutvu ka Riivo Antoni (avaliku halduse magistrant) ettekandega The Economic Benefits of the Estonian Genome project: Myth or Reality?.

Eesti teadusfondi grant 4618 „Inimloomus – moraalsus ja ühiskondlikkus“

Grandi hoidja: prof. Margit Sutrop

Uurijad: dots. Valdar Parve, Eva Piirimäe, Pärtel Piirimäe, Roomet Jakapi, Marek Järvik, Külli Keerus, Mairit Saluveer, Helen Eenmaa, Kristi Lõuk

Eelarve kokku: 351 000 EEK (u. 22 500 EUR)

Kestvus: 2002-2004

Otsinguvorm

Lõppenud projektid

Horisont 2020 projekt „ACCOMPLISSH – Accelerate CO-creation by setting up a Multi-actor Platform for Impact from Social Sciences and Humanities“

Praktikapõhise teadusfilosoofia ühiskondlik-poliitiline tähtsus ja rakendamine

COST Actionis IS1307: New Materialism: Networking European Scholarship on 'How Matter Comes to Matter'

ETAG personaalne uurimistoetus (PUT 732) „Essentsialism interdistsiplinaarse uurimistöö kontekstis: teaduskogukonnas esinevate stereotüüpide filosoofiline ja kultuuriline analüüs“

Horisont 2020 projekt „PRINTEGER: Promoting Integrity as an Integral Dimension of Excellence in Research“

ETAG personaalne uurimistoetus (PUT) " Normatiivse diskursuse ühtsus: põhjenduste ja vastutuse vahel"

ETAG personaalne uurimistoetus (PUT) "Kõnet vaigistav kõne: mehhanismid ja lahendused"

COST Action IS1201 "Disaster Bioethics"

Efektiivsus ja õiglus lasteaiakohtade jagamisel: mehhanismi disain

Üksikvanemate huvide kaitseks - ühiskonna nõrgema osa vaesuse vähendamine

TÜ baasfinantseeritav projekt Humanitaarvaldkonna teaduskeskkonna analüüs võrdluses füüsika kui loodusteaduse näitega

ERMOS projekt Knowledge and Disagreement

ETF projekt Rudolf Carnapi loogiline ja ontoloogiline pluralism - juhtumianalüüs

Konstruktiivne realism teadusliku teooria mudelite-keskses kontseptsioonis

Rising pan-European and International Awareness of Biometrics and Security Ethics (RISE)

Transdisciplinary approach to the Emerging CHallenges of NOvel technologies: Lifeworld and Imaginaries in Foresight and Ethics (TECHNOLIFE)

Logical pluralism, pragmatics, and the epistemic principle of non-contradiction

Nordic Spaces grant The Nordic Model of Democracy: Diffusion, Competition, Europeanisation

Euroopa Komisjoni 7. raamprogrammi projekt ETHICSWEB: Interconnected European Information and documentation system for ethics and science: European Ethics Documentation Centre

Geeni- ja digitervise andmebaaside uued eetilised raamistikud

ETF 2007 projekt ETF7163 Seletuslikku lõhet ületamas: kuidas võib teadus mõjutada meie maailmapilti

Geenivaramute ja uute tehnoloogiate eetilised aspektid: individuaalsed versus kollektiivsed väärtused ning hüved

Riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009 – 2013” ettevalmistamine

Eesti Hasartmängumaksu nõukogu toetus Riiklik eetikaalase dokumentatsiooni, informatsiooni ja kommunikatsiooni keskus (REDIKK) ülesehitamiseks ja väljaarendamiseks

Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas antava teoreetilise filosoofia alase hariduse ja teadustöö rahvusvahelisele tasemele viimine külalisprofessori Eestisse toomise läbi

ERMOS projekt Verbal and Ontological Disputes in Everyday Life

MOBILITAS Postdoctoral Research Grant Logical pluralism: Agreement, disagreement, and the possibility of communication

ETF projekt Vaim ilma vaimuseisunditeta?

Understanding Puzzles in the Gendered European Map - Brain Drain in Physics through the Cultural Looking Glass (FP6)

Eetikavaramu: teadus- ja bioeetikaalase info kogumine ja vahetamine kasutajatele Eestis ja rahvusvaheliselt

ETF grant Keeleline reaalsus ja selle psühholoogiline alus

Perekonnaseaduse eelnõu sotsiaalsete mõjude hindamine

ETF projekt CCCOM - Communication in Context: Shared Understanding in a Complex World / Verbal Disputes and Reference

Euroopa Komisjoni 7. raamprogrammi projekt Lapsed kui muutuste tekitajad ühiskonnas (SiSCatalyst)

EV Sotsiaalministeeriumi riigihange Digitaalse terviseloo projekti raames isikuandmete käitlemise alase eksperthinnangu andmine bio- ja meditsiinieetika kontekstis

ETF projekt Hinge ja surematuse käsitlused briti mõtlemises (1640-1740)

Konstruktivism teadusfilosoofias

EV Haridus- ja Teadusministeeriumi sihtfinantseeritav uurimisteema Normatiivsus: filosoofiliste aluste, ajalooliste allikate ning avaldumisvormide kriitiline käsitlus

MOBILITAS Postdoctoral Research Grant Understanding Normative Cognition: Autonomy, Unity and Generality

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus – keskkonnateadlikkuse programmi projekt „Keskkonnaeetika võtmetekstide kogumik”

COST Action IS1001 BIO-OBJECTS and THEIR BOUNDARIES: governing matters at the intersection of society, politics and science

Avatud Eesti Fondi toetus Eetikakoodeksite käsiraamatu koostamine ja väljaandmine

EV Sotsiaalministeeriumi ja Avatud Eesti Fondi ühine projektikonkurss mittetulundusühendustele “Rohkem naisi poliitikasse”

National Institute of Health Fogarty grant „E-haridus teaduseetikas”

Tallinna Tehnikaülikooli teadusgrant Eetika epistemoloogilised alused uus- ja kaasaegses briti filosoofias

Sihtfinantseeritav teema: Relativismi ja pluralismi kriitiline käsitlus tõe ja teadmise, normide ja vääruste suhtes

Põhjamaade Nõukogu NorFa (Nordic Academy for Advance Studies) poolt toetatud võrgustikuprojekt Geneetilise ja meditsiinilise informatsiooni eetika ("The Ethics of Genetic and Medical Information") – NorFa

Riiklik programm "Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013"

Euroopa Liidu 5. raamprogrammi projekt Inimeste geeniandmebaasid: eetilised, juriidilised ja sotsiaalsed aspektid. Võrdlev uurimus Euroopast ("Ethical, Legal and Social Aspects of Human Genetic Databases. A European Comparison") – ELSAGEN

Eesti teadusfondi grant 4618 „Inimloomus – moraalsus ja ühiskondlikkus“