Lõppenud projektid

RISE's framing point is the new political landscape created by the Treaty of Lisbon of the European Union. The EU is now on the verge of multifaceted reform of its decision-making rules for security, which may have deep ethical and political implications. RISE will address these issues. The project is based on three main ideas: dialogue must be global, policy must be ethically informed and conversation must be ongoing.

If we consider PNC as a truth of (classical) logic, and its negation as a truth of paraconsistent logic, we will, as logical pluralists either be forced to say that PNC and its negation are both true, or forced to be relativists about logical truths. One option to circumvent this problem, which will be investigated in more detail in the proposed project, consists in a reinterpretation of logical principles. Logics can be approached from a pragmatic angle, considering the way speakers use a given language through their utterances and beliefs. 

Aristotelian logic provides us with the best illustration, which goes against its traditional interpretation in mathematical logic. Indeed, Aristotle’s logic pertains to a spoken language, whose sentences exist only embedded in particular utterance contexts. Therefore, the syntax and semantics of sentences cannot be dissociated from the pragmatics of their utterances; and it is the conventional use of a language that determines its logic. 

The aim of the project is to spell out this new interpretation of Aristotelian logic and to prove its fruitfulness in application to logical pluralism.

ETHICSWEB strives for the documentation of different sources which include information on ethics and science like

• literature;
• laws, regulations and guidelines;
• training materials and training programmes;
• academic exchange programmes;
• centres, projects and experts;
• events and news (such as conferences, calls for papers and new initiatives).

Seletuslik lõhe tekib meie käsituses siis, kui kinnitust leidnud teaduslik teooria, mis käib eeldatavasti sama valdkonna kohta kui rahvateooria, viimast enesega siiski kaasa ei too. Sellistel juhtudel pole selge, kuidas saab teaduslik teooria seletada neid nähtusi, mille kohta rahvateooria käib. Seletuslikke lõhesid on leitud mitmes vallas, näiteks fenomenilise teadvuse uuringutel, tahtevabaduse küsimuses ning teadmise analüüsis. 

Meid huvitab seletuslik lõhe eelkõige kolmes aspektis: 

(i) Mis on “rahvateooria” staatus?;

(ii) Millises vahekorras on rahvateooria ja teaduslik teooria?;

(iii) Kas seletuslikku lõhet saab sulgeda?

Loe projekti kohta pikemalt.

• Eesti Raadio „Ööülikooli” saadete plokk (7 osa) on ette valmistatud ja käivitunud;
• Eetikaveeb täiendatud ja foorum toimimas;
• Koostatud ülevaade väärtusalastest uuringutest ja metoodilistest materjalidest;
• Korraldatud kolm väärtusteemalist konverentsi ja kahepäevane seminar;
• Ilmunud on p 4 loetletud trükised;
• Läbi on viidud kaks väärtusteemalist uuringut;
• Ekspertkomisjon on riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013” eelnõu ette valmistanud ja üle andnud.

Therefore it is a matter of utmost concern that few female scientists are attracted to research careers in natural sciences; that those who are often leave the research system prematurely; and that well-qualified female scientists seldom or never reach top-level positions or achieve distinguished careers in research and development, to the same extent as their male counterparts. This is a fact that has been well established through figures from a number of studies both at European and national level, notably the Helsinki Report, the ETAN-report, the SHE-figures and the ENWISE survey.

Even though the overall picture is a dismal one, an interesting configuration of cultural diversity emerges when we observe the gendered European map closely. Figures show that it is comparatively easier to attract female students to the field of physics in Eastern and Southern European countries than in the North, and that career paths seem to follow different national patterns.

Project results will be published in two publications Draw the Line! and Break the Pattern. 

Research based recommendations for more gender-sensitive research environments will also be presented at this homepage and at the UPGEM conference in May 2008 in Copenhagen. The action-oriented recommendations address two levels; 1) the level of ideology and 2) the level of practice.

• koostama analüüsi riigihanke „E-tervise projektide rakendamiseks vajalike muudatuste tegemine õigusruumis“ esemeks olevas seaduseelnõus reguleeritud tervise infosüsteemis isikuandmete töötlemise ja tervishoiuteenuse osutamisel tervise infosüsteemi kasutamise kohta. Tähtaeg 7.11.2006.
• koostama riigihanke „E-tervise projektide rakendamiseks vajalike muudatuste tegemine õigusruumis“ esemeks olevas seaduseelnõus reguleeritud tervise infosüsteemis isikuandmete töötlemise ja tervishoiuteenuse osutamisel tervise infosüsteemi kasutamise kohta eetiliste valikute põhjaliku ülevaate ja analüüsi, eetiliste probleemide põhjaliku ülevaate ja analüüsi, eetiliste probleemide lahendusettepanekud. Tähtaeg 15.12.2006.
• välja töötama hea tava juhised patsiendi teavitamiseks isikuandmete kasutamisest jm töötlemisest tervishoiusüsteemis. Nimetatud hea tava juhised töötatakse välja koostöös Eesti Arstide Liidu, Eesti Õdede Liidu ja Eesti Haiglate Liiduga. Tähtaeg 15.09.2007.
• esitama arvamuse Eesti arstieetika koodeksi kohta ning võimalikud ettepanekud selle täiendamiseks lähtudes erinevatest tervishoiuteenuse osutamisega seotud situatsioonidest. Tähtaeg 31.12.2007.

1. Projekti keskne teema on konstruktivistliku teadusfilosoofia eri suundade kriitiline analüüs. Uurimisrühm taotleb selgemale üldisele arusaamisele jõudmist küsimustes, kuidas mõista konstruktivismi, kas konstruktivismi mõiste abil on võimalik täpsemalt määratleda seda, mis on teadus, millised on konstruktivistliku teadusfilosoofia eelised ja puudused.
2. Teoreetilisi argumente vaetakse tegelike teaduse juhtumite näidetele tuginedes (mudelid biokeemias, füüsikateooriate struktuur, Newtoni vaadete kujunemine, keemia kui osaliselt f-teadus, osaliselt mitte-f-teadus jne), taotledes seeläbi adekvaatsemat teadusfilosoofilist teaduse käsitust.
3. Konkreetselt otsitakse vastuseid järgnevatele küsimustele:

• Kas konstruktivism võimaldab seletada teadusliku teadmise kujunemist füüsikas teistest käsitlusviisidest adekvaatsemalt?
• Milliseid probleeme toovad kaasa katsed ühendada konstruktivism empirismiga ja millised on konstruktivismi realismiga ühendamise eelised?
• Kas ja kuidas on võimalik konstruktivismi abil ületada nn standard-empirismi raskusi?
• Kas sotsiaalne põhjuslik seletus sotsiaalkonstruktivismis seletab teaduslikku teadmist või ainult kirjeldab teadmiste tekke konteksti?
• Kas sotsiaalepistemoloogia kriitika sotsiaalkonstruktivismile on õigustatud?
• Millised eelised ja puudused on teaduse käsitlemisel tegevuskontseptsioonist lähtudes?
• Millised probleemid sotsiaalkonstruktivismis tulenevad tähendusfinitismist, ning kuidas neid lahendada?
• Miks on vajalik teaduse ja filosoofia kokkupuutealal üles kerkivate küsimuste mõistmiseks teadusfilosoofiline teadusekontseptsioon ja kuivõrd sobiv on selleks konstruktivistlik arusaam?

Metodoloogiliselt kasutatakse filosoofiale omast argumentide ja empiirilise materjali kriitilist analüüsi, kuid uuenduslikuna filosoofias on projekt avatud interdistsiplinaarsetele lähenemistele, vajadusel kasutatakse sotsioloogilisi, antropoloogilisi, etnograafilisi jt andmete kogumise ja tõlgendamise viise.

1. Is there any empirical evidence supporting the idea that normative thought is a distinctive capacity? What can explain such autonomy? The study of psychopathologies provides relevant empirical data. Psychopaths are often described as having a malfunctioning capacity of normative judgment, while they seem to retain other cognitive skills, e.g. mind-reading. If this is the correct philosophical diagnosis of such individuals, then normative judgment could indeed be independently impaired, thus lending credibility to the thesis of autonomy. I will also suggest that what makes normative thought special is a unique blend of cognitive and emotional capacities that constitute the normal psychological role of normative concepts.
2. Is there a single mechanism behind the variety of normative judgments we make? Here the opposing monist and pluralist options will be discussed, trying to argue that the autonomy of normative judgment also points to a positive answer to the question.
3. Does normative cognition actually operate via rules, or on a case-by-case basis? Here the debate between generalism and particularism will be analyzed and assessed in the light of the empirical findings of psychology regarding the role of principles in moral understanding.

Kogumik sisaldab analüütilisi artikleid ja intervjuusid naispoliitikutega. Kogumiku eesmärgiks oleks ühest küljest selgitada, miks üldse peaksid naised rohkem poliitikas osalema, mis on põhilised takistused ning arutleda ka võimalike meetmete üle, kuidas nende suuremat esindatust saavutada (sh sookvootide poolt ja vastu) ning selle üle, milline peaks olema naiste roll poliitikas (kas naistelt oodatakse ennekõike lähtuvalt rollistereotüüpidest tegelemist "pehmete" valdkondadega või meestega võrdset osalemist kõigis poliitikavaldkondades). Ka soovime kaardistada ühiskonnas levinud eelarvamusi meeste ja naiste osalemisest poliitikas, eelarvamuste põhjusi ning nende vastu võitlemise viise. Süvaintervjuudes naistipp-poliitikutega (taasiseseisvunud Eesti 12 naisministrit ning Riigikogu spiiker) hargneksid isiklike lugude kaudu lahti naiste saavutused ja takistused poliitikareaalsuses. Võrdleva perspektiivi sissetoomiseks ilmuvad kogumikus ka intervjuud naabermaade naistipp-poliitikutega.

Analüütilistest artiklitest soovime avaldada naistest poliitikas varem avaldatud teemakohaseid ning seni eesti keeles mitteavaldatud teoreetilisi artikleid.

Meedias soovime avaldada materjale, mis kajastavad Eesti Naisüliõpilaste Seltsi poolt läbiviidud avalike ning kõigile huvilistele avatud vestlusi naispoliitikutega, vestlusringe ka erakondade noorteorganisatsiooni esindajatega ning professionaalsete (mees)poliitikutega. Viimased kaks on vajalikud nö aktiivse kõrvaltvaataja aspekti sissetoomiseks, tasakaalustamaks projekti naistekesksust. Vestlusringide eesmärgiks on analüüsida naiste osalemist poliitikas alles alustava poliitiku ning professionaalse poliitiku pilgu läbi, samuti ülejäänud osalejate hulgas diskussiooni tekitamiseks, arvamuse kujunemiseks ja/või eelarvamuste muutmiseks.

Projekti raames toimus veebruaris 2007 koostöös Eesti Naisüliõpilaste Seltsiga kolm avalikku arutlusõhtut teemadel „Mis on naiste roll poliitikas?”, „Kellele ja miks on vaja sooliselt tasakaalustatud esindatust poliitikas?” ja „Naispoliitikute põlvkonnad”. Kogumik pealkirjaga „Eesti Vabariigi naisministrid. Koguteos naistest poliitika tipus” ilmus märtsis 2007.

Koostöövõrgustik uurib eetilisi ja juriidilisi probleeme, mis on seotud geneetilise ja meditsiinilise informatsiooniga, keskendudes eriti küsimustele, mis tõstatuvad seoses meditsiinilisi ja geneetilisi andmeid sisaldavate populatsiooni-põhiste andmebaasidega. Võrgustik käsitleb nii andmebaase kui ka andmebaaside uurimisega ja nende rakendustega seotud küsimusi. Võrgustik koondab Islandi, Rootsi, Soome, Eesti ja Inglismaa eetikute ja õigusteadlaste ressursse ja teadmisi, käsitlemaks paljusid selles sfääris esile kerkivaid probleeme. Uurimisgrupid koosnevad peamiselt üliõpilastest ja noortest teadlastest, keda toetavad vastaval alal edasijõudnud uurijad.

Esimesel aastal pööratakse rõhku uurijate koondamisele kahte töörühma ja uurimisseminari. Järgnevatel aastatel suureneb rõhuasetus üliõpilasvahetusele ja teadmiste vahetamisele ning eriti üliõpilaste külastustele, lisaks ühele uurimis-seminarile teisel aastal ja konverentsile kolmandal aastal.

Geneetiliste andmebaaside eetiliste, juriidiliste ja sotsiaalsete aspektide uurimine: viimase aja geeniuuringute arengust tingitud probleemide ennetamiseks ja käsitlemiseks, pakkudes teadmisi inimese populatsioonipõhiste geneetiliste andmebaaside eetilistest, juriidilistest ja sotsiaalsetest aspektidest.

Avalik arvamus privaatsuse küsimustes. Kodanike nõustamine, pakkudes teadmisi avalikust arvamusest privaatsuse kohta ja sellega seotud moraalsetest väärtustest inimese geneetiliste andmebaaside kontekstis.

Esimese eesmärgi täitmiseks on kavandatud hulk uurimusi, mis jaotuvad nelja kategooriasse: eetilised, legaalsed, sotsiaalsed ja niinimetatud fundamentaalsed küsimused.

Teiseks eesmärgiks on saada ja pakkuda teadmisi avalikust arvamusest privaatsuse kohta inimese geneetiliste andmebaaside kontekstis; avalike ja kommertsorganisatsioonide usaldamisest seoses isiklike andmete kogumise ja säilitamisega. Uuritakse ka, mil määral need vaated ja hoiakud neljas riigis varieeruvad. Viiakse läbi kombineeritud kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed sotsioloogilised uurimused, mille tulemusi analüüsivad bioeetikud.

Projekti uurimustulemusi:

2003. a 22. aprillil tutvustas Tartu Ülikooli eetikakeskuse uurimisrühm Tallinnas Rahvusraamatukogu nurgasaalis oma rahvusvahelist teadusprojekti ELSAGEN ja selle senised tulemusi. Tutvu ka Riivo Antoni (avaliku halduse magistrant) ettekandega The Economic Benefits of the Estonian Genome project: Myth or Reality?.