Konverentsid ja seminarid

valdkonna dekanaat

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5341

Faculty email:
hv.dekanaat [at] ut.ee

Faculty address:
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
ajaloo ja arheoloogia instituut

Faculty link:
www.flaj.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5651

Faculty address:
Jakobi 2, 51005 Tartu
eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Faculty link:
keel.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5221

Faculty email:
keeleteadus [at] ut.ee

Faculty address:
Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
filosoofia ja semiootika instituut

Faculty link:
www.flfi.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5314

Faculty email:
filosoofia.semiootika [at] ut.ee

Faculty address:
Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
kultuuriteaduste instituut

Faculty link:
www.flku.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5223

Faculty email:
kultuuriteadused [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 16, 51003 Tartu
maailma keelte ja kultuuride kolledž

Faculty link:
maailmakeeled.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty email:
keeled [at] ut.ee

Faculty address:
Lossi 3, 51003 Tartu
usuteaduskond

Faculty link:
us.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5300

Faculty email:
us [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
Viljandi kultuuriakadeemia

Faculty link:
kultuur.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
435 5232

Faculty email:
kultuur [at] ut.ee

Faculty address:
Posti 1, 71004 Viljandi

valdkonna dekanaat

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5900

Faculty email:
sotsiaalteadused [at] ut.ee

Faculty address:
Lossi 36, 51003 Tartu
haridusteaduste instituut

Faculty link:
www.ht.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6440

Faculty email:
haridus [at] ut.ee

Faculty address:
Salme 1a–29, 50103 Tartu
Johan Skytte poliitikauuringute instituut

Faculty link:
skytte.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5582

Faculty email:
skytte [at] ut.ee

Faculty address:
Lossi 36–301, 51003 Tartu
majandusteaduskond

Faculty link:
majandus.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6310

Faculty email:
majandus [at] ut.ee

Faculty address:
J. Liivi 4, 50409 Tartu
psühholoogia instituut

Faculty link:
psychology.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5902

Faculty email:
psyhholoogia [at] ut.ee

Faculty address:
Näituse 2, 50409 Tartu
õigusteaduskond

Faculty link:
oigus.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5390

Faculty email:
oi [at] ut.ee

Faculty address:
Näituse 20–324, 50409 Tartu
ühiskonnateaduste instituut

Faculty link:
yti.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5188

Faculty email:
yhiskonnateadused [at] ut.ee

Faculty address:
Lossi 36, 51003 Tartu
Narva kolledž

Faculty link:
www.narva.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
740 1900

Faculty email:
college [at] narva.ut.ee

Faculty address:
Raekoja plats 2, 20307 Narva
Pärnu kolledž

Faculty link:
www.pc.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
445 0520

Faculty email:
info [at] pc.ut.ee

Faculty address:
Ringi 35, 80012 Pärnu

valdkonna dekanaat

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5326

Faculty email:
med [at] ut.ee

Faculty address:
Ravila 19, 50411 Tartu
bio- ja siirdemeditsiini instituut

Faculty link:
biomeditsiin.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 4210

Faculty email:
bsmi [at] ut.ee

Faculty address:
Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
farmaatsia instituut

Faculty link:
farmaatsia.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5286

Faculty email:
pharmacy [at] ut.ee

Faculty address:
Nooruse 1, 50411 Tartu
hambaarstiteaduse instituut

Faculty link:
hambaarstiteadus.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
731 9856

Faculty address:
Raekoja plats 6, 51003 Tartu
kliinilise meditsiini instituut

Faculty link:
kliinilinemeditsiin.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5323

Faculty email:
kmi [at] ut.ee

Faculty address:
L. Puusepa 8, 50406 Tartu
peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut

Faculty link:
tervis.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 4190

Faculty email:
dph [at] ut.ee

Faculty address:
Ravila 19, 50411 Tartu
sporditeaduste ja füsioteraapia instituut

Faculty link:
www.kk.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5360

Faculty email:
kkdek [at] ut.ee

Faculty address:
Jakobi 5–205, 51005 Tartu

valdkonna dekanaat

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5820

Faculty email:
ltt [at] ut.ee

Faculty address:
Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
arvutiteaduse instituut

Faculty link:
cs.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5445

Faculty email:
ics [at] ut.ee

Faculty address:
J. Liivi 2, 50409 Tartu
Eesti mereinstituut

Faculty link:
www.sea.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
671 8902

Faculty address:
Mäealuse 14, 12618 Tallinn
füüsika instituut

Faculty link:
www.fi.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty address:
W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
keemia instituut

Faculty link:
chem.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5261

Faculty email:
chemistry [at] ut.ee

Faculty address:
Ravila 14a, 50411 Tartu
matemaatika ja statistika instituut

Faculty link:
math.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5860

Faculty email:
math [at] ut.ee

Faculty address:
J. Liivi 2, 50409 Tartu
molekulaar- ja rakubioloogia instituut

Faculty link:
tymri.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5011

Faculty email:
lomr [at] ut.ee

Faculty address:
Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
Tartu observatoorium

Faculty link:
www.to.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 4510

Faculty email:
info [at] to.ee

Faculty address:
Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
tehnoloogiainstituut

Faculty link:
tuit.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 4800

Faculty email:
info [at] tuit.ut.ee

Faculty address:
Nooruse 1, 50411 Tartu
ökoloogia ja maateaduste instituut

Faculty link:
www.omi.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5835

Faculty email:
om [at] ut.ee

Faculty address:
Vanemuise 46, 51003 Tartu

Asutused

raamatukogu

Faculty link:
utlib.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5702

Faculty email:
library [at] utlib.ee

Faculty address:
W. Struve 1, 50091 Tartu
teaduskool

Faculty link:
teaduskool.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5581

Faculty email:
teaduskool [at] ut.ee

Faculty address:
Uppsala 10, 51003 Tartu
genoomika instituut

Faculty link:
www.genoomika.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 4000

Faculty email:
egv [at] ut.ee

Faculty address:
Riia 23b, 51010 Tartu
muuseum

Faculty link:
muuseum.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5674

Faculty email:
muuseum [at] ut.ee

Faculty address:
Lossi 25, 51003 Tartu
loodusmuuseum ja botaanikaaed

Faculty link:
natmuseum.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6076

Faculty email:
loodusmuuseum [at] ut.ee

Faculty address:
Vanemuise 46, 51003 Tartu

Tugiüksused

ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6339

Faculty address:
Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
grandikeskus

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6215

Faculty address:
Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
hankeosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6632

Faculty email:
tuuli.ilula [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18a, 51005 Tartu
infotehnoloogia osakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6000, arvutiabi: 737 5500

Faculty email:
itk [at] ut.ee, arvutiabi [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18a, 51005 Tartu
kantselei

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5606

Faculty email:
kantselei [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18a, 51005 Tartu
kinnisvaraosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5137

Faculty address:
Ülikooli 18a, 51005 Tartu
personaliosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5145

Faculty email:
personal [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
rahandusosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5125

Faculty email:
rahandus [at] ut.ee

Faculty address:
Jakobi 4, 51005 Tartu
rektoraat
rektoraadi büroo

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5600

Faculty email:
rektor [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18, 51014 Tartu
siseauditi büroo

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty email:
siseaudit [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
Tallinna esindus

Faculty link:
www.ut.ee/et/tallinna-esindus

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6600

Faculty email:
esindus [at] tallinn.ut.ee

Faculty address:
Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
turundus- ja kommunikatsiooniosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5687

Faculty email:
info [at] ut.ee, avalik [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
õppeosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5620

Faculty email:
study [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18, 50090 Tartu
üliõpilasesindus

Faculty link:
tyye.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5400

Faculty email:
info [at] tyye.ee

Faculty address:
Ülikooli 18b, 51005 Tartu

Muud üksused

MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi

Faculty link:
www.tysk.ee

Faculty phone:
737 5371

Faculty email:
info [at] tysk.ee

Faculty address:
Ujula 4, 51008 Tartu
MTÜ Tartu Üliõpilasküla

Faculty link:
www.campus.ee

Faculty phone:
740 9959

Faculty email:
info [at] campus.ee

Faculty address:
Narva mnt 25, 51013 Tartu
MTÜ Tartu Üliõpilasmaja

Faculty link:
www.tym.ee

Faculty phone:
730 2400

Faculty email:
tym [at] ut.ee

Faculty address:
Kalevi 24, Tartu
OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus

Faculty link:
http://www.tyk.ee

Faculty phone:
737 5945

Faculty email:
tyk [at] ut.ee

Faculty address:
W. Struve 1, 50091 Tartu
SA Tartu Ülikooli Kliinikum

Faculty link:
www.kliinikum.ee

Faculty phone:
731 8111

Faculty email:
kliinikum [at] kliinikum.ee

Faculty address:
L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
Tartu Ülikooli Sihtasutus

Faculty link:
www.sihtasutus.ut.ee

Faculty phone:
737 5852

Faculty email:
tysiht [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18a–106, Tartu
Vaata kõiki muid üksusi

Konverents "Semiotics of hybrid natures", 8–10.11.2018

Koduleht: https://www.flfi.ut.ee/en/semiotics-of-hybrid-natures

Ökosemiootika suveseminar "Normid ja tervis", 17.-19.08.2018

17.-19. augustini leiab Willipu Külalistemajas (Tartumaa, Alatskivi vald, Pusi küla) aset ökosemiootika suveseminar "Normid ja tervis", mis keskendub järgmistele probleemidele:

Elame ühiskonnas, kus tuleb pidevalt püüelda tervislikkuse poole. Tervislikkus on omandanud moraalse ja poliitilise mõõtme. Mistõttu on asjakohane küsida, kuidas on seotud tervis ja norm? Kes kehtestab normid, mis peaksid määratlema tervisliku seisundi, ning kus seda tehakse? Kes, kus ja kuidas määratleb tervise? Kas tervis tähendab normaalseisundit või on tegemist pigem normide loomise võimega? Kas tervis on objektiivne tõsiasi või subjektiivne tähendusloomeprotsess? Kes aga viimasel juhul on see subjekt, kelle tervisest räägime? Kas tervise mõiste on piiratud vaid elusorganismidega või saame seda laiendada ka näiteks kultuurile, ühiskonnale, organisatsioonile ja institutsioonile? Millal muutub sel puhul tervis kõigest metafooriks? Sidudes tervise normatiivsusega – st normide kehtestamisega –, ei ole meil võimalik kõnelda isoleeritud üksikindiviidi tervisest – viimane kujuneb alati välja tähendustavas suhtluses keskkonnaga ja teistega. Tervis ei ole seega piiritletud enam indiviidiga, vaid omandab ökoloogilise ulatuse.

Ootame ettekandeid, mis otsivad vastust esitatud ning nendega seotud küsimustele ja probleemidele. Palume ettepanekud (ettekande teema ja mõni lause tutvustuseks) saata 1. augustiks aadressile ott.puumeister [ät] gmail.com.

Osavõtuks registreerimine 9. augustini aadressil https://goo.gl/forms/r5Ip9a5WJqyQ7fG23.

Seminari töökeel on eesti keel.

KAVA

Reede, 17. august

17.00 buss Tartust Pusi külla

18.30 avasõnad

18.45 Kalevi Kull "Tervis rakust ökosüsteemini, ilma normideta"

19.30 Silver Rattasepp Peter Wessel Zapffest

20.00 õhtusöök

21.00 meelelahutus

Laupäev, 18. august

8.30 hommikusöök

9.30 Margus Ott "Tervis, tulevik ja ter(a)vik"

10.15 Kaie Kotov "Holistiline vaade tervisele"

11.00 kohvipaus

11.15 Jüri Lipping "Nietzsche 'suur tervis' ehk kuidas teha oma haigusloost tervisetõend"

12.00 loodusretk

13.30 lõuna

14.30 Hasso Krull "Tervis kui leping: animistlik vaade"

15.15 Katrin Alekand "Normid ja tervis(likkus) kehamuutmistehnikate ja kehatehnikate vaatepunktist"

16.00 kohvipaus

16.15 Ken Kalling "Eugeenikast"

17.00 Marko Uibu "Tervisepüüdlused, minavaimsus ja loomulikkus"

17.45 hingetõmbepaus

18.00 ümarlaud

19.00 õhtusöök

21.00 meelelahutus

Pühapäev, 19. august

8.30 hommikusöök

10.00 Andre Uibos ajateenistuslikust tervisest

10.45 Sven Anderson

12.00 lõuna

13.00 tagasi Tartusse

Üritust aitavad korraldada TÜ semiootika osakond, ELUSi Jakob von Uexkülli keskus, Eesti Semiootika Selts, doktorikool ning finantseerib Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA).

Suveülikooli kursus "Juri Lotman ja kultuurisemiootika" 2.-13.7.2018

Koduleht: https://jlsc.ut.ee/

Semiosalong: Order In/From Chaos: Self-Organizing Systems, 19.03.,02.04.2018

19.03.2018 Andres Kurismaa, Israel Chavez

02.04.2018 Peeter Tinits, Oleg Sobchuk

16.04.2018 Alexander Davies, Mihhail Lotman & Kalevi Kull

Looduskultuuri seminar: Loodushoiu sõnumid. Tallinna Loomaaed, 22.-23.03.2018

Tallinna Loomaaed, 22.-23.03.2018

Tallinna Loomaaed ja Tartu Ülikooli semiootika osakond korraldavad 22.-23. märtsil 2018 Tallinna Loomaaia loodushariduskeskuses kahepäevase seminari „Looduskultuuri seminar: Loodushoiu sõnumid”.

Seminaril osalemiseks palume registreeruda hiljemalt 10. märtsiks aadressil: https://goo.gl/ENXQQy

Seminari osana toimub 23. märtsil kell 16-18 ka töötuba „Loodushoiu teemalise populaarteadusliku artikli kirjutamine“, mida juhendab Maie Kiisel. Töötuppa saavad registreeruda 13 kiiremat, st osalejate arv on piiratud. Töötuppa saab registreeruda aadressil: https://goo.gl/XCHbzv

Seminarikutse

Ürituse näol on tegemist teise kohtumisega sarjas „Looduskultuuri seminarid“, mille eesmärgiks on looduskeskkonna ja eesti kultuuri läbipõimumiste ja valupunktide avalik ja laiapõhjaline käsitlemine. Esimene, kaitsealadele keskenduv seminar toimus aasta tagasi. Seekord võtame vaatluse alla loodushoiu kommunikatsiooni ning püüame kaardistada, kuidas levivad avalikkuses suhtumised ja teadmised looduse ja loodushoiu kohta, kuidas tekkivad kommunikatsioonikonfliktid ning millised on võimalused nende lahendamiseks. Avaliku kommunikatsiooni sfäär on möödapääsmatult eri huvigruppide, vaatenurkade, seisukohtade ja mõistekasutuste kohtumispaigaks, kuid samas on teadmiste levikuks vaja ka ühisosa ning oskust teistest osapooltest aru saada. Kutsume loodushoiu ja kommunikatsiooni seoste üle arutama ja kogemusi jagama meedia ja riigiametite esindajaid, vabaühenduste kommunikatsiooni-spetsialiste, kohalike kogukondade esindajaid, loodusteadlasi, semiootikuid, kommunikatsiooniuurijaid ja teisi huvilisi. Mõned teemad, millele loodame seminaril keskenduda, on järgmised:

Millised on või peaksid olema Eesti loodushoiu kesksed teemad ja motiivid, mis kommunikatsioonis kasutamist leiavad? Kuidas on need ajas muutnud?
Kuidas seostub loodushoiu teemaline kommunikatsioon looduses toimuvate sündmuste ja protsessidega s.h. loomade kommunikatsiooniga? Millal saab loodussündmus meediasündmuseks?
Kas loodus ja loodushoid on meedias piisavalt ja adekvaatselt esindatud? Millised on Eestis selle jaoks olulised meediakanalid? Kui professionaalne, avar või pealiskaudne on Eesti loodushoiu diskursus?
Millised on õnnestunud ja ebaõnnestunud loodusteemalised kommunikatsiooniolukorrad? Kuidas on need tekkinud ja kuidas lahenenud?
Kas kõigi loodushoidu puutuvate huvigruppide hääl jõuab vajalikul määral meediasse? Kes räägivad, kes vaikivad? Kas osalised kuulatakse ära või vaikitakse nende sõnumid maha?
Mis juhtub kui meedia tuleb loodusesse? Millist sõnumit edastavad sildid, viidad ja infotablood metsas?
Kuidas on kommunikatsioonimaastik muutunud loodushoidu silmas pidades: trükimeedia versus sotsiaalmeedia, sõna versus pilt, kohalikud versus rahvusvahelised keskkonnasündmused?

Seminaril esinevad teiste seas Asko Lõhmus (Tartu Ülikooli zooloogia osakond), Annika Lepp (MTÜ Loomus) ja Leelo Kukk (Keskkonnaamet).

Info: looduskultuur [ät] gmail.com.

Seminari kava

Looduskultuuri seminar „Loodushoiu sõnumid“

22.–23. märts 2018, Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduskeskuses

Korraldajad: Tallinna Loomaaed, Tartu Ülikooli semiootika osakond

22. märts

10.45 Tiit Maran (Tallinna Loomaaed) — avasõnad

11.00 Leelo Kukk — „Maale, vanaema juurde“

11.30 Silvia Lotman — „Kuidas rääkida kaitsekorraldusest?“

12.00 Asko Lõhmus — „Looduskaitseteadlane tuleb avalikkuse ette: miks ja kuidas?“

12.30–13.30 Lõunapaus

13.30 Katre Pärn — „Kultuurimõjude hindamine loodushoiu osana“

14.00 Helina Maanso — „Hariduslikud meetodid Tallinna Loomaaia formaalharidust toetavate keskkonnahariduslike õppeprogrammide näitel“

14.30 Virgo Siil — „Kuidas suhelda ajakirjanikuga?“

15.00–15.30 Kohvipaus

15.30 Mari-Liis Madisson, Lona Päll — „Keskkonnakonflikti elust (sotsiaal)meedias Haabersti hõbepaju juhtumi näitel“

16.00 Elle Roosaluste — „Keskkonnatemaatika trükiajakirjanduses ja vastukajad sotsiaalmeedias“

16.30 Sander Loite, Kristo Elias — „Osoon, kuidas me seda teeme? - mõttest valmis saateni“

17.00 Maie Remmel — „Eesti arhailise kulturmaastiku aerofotogeodeetiline mudel ja loodushoid“

23. märts

11.00 Nelly Mäekivi — „Liigikaitseliste sõnumite vahendamine maailmas: keel ja pilt“

11.30 Timo Maran — „Mis on semiootiline reostus ja kuidas sellega toime tulla“

12.00 Kristel Vilbaste — „Roheline müra“

12.30–13.30 Lõunapaus

13.30 Maie Kiisel — „Kas meedia mõjutab inimese suhet loodusega?“

14.00 Tiit Randveer — „Ulukid ja jahindus meedias ja rahva teadvuses“

14.30 Annika Lepp — „Kommunikatsiooni korraldamine ja poliitika mõjutamine vabaühenduses MTÜ Loomuse näitel“

15.00–15.30 Kohvipaus

15.30–16.00 Seminari lõpusõnad

16.00–18.00 Õpituba „Loodushoiu teemalise populaarteadusliku artikli kirjutamine“, juhendab Maie Kiisel

Timo Maran, Tiit Maran, Riin Magnus, Nelly Mäekivi

Seminari toetab uurimisprojekt PUT1363 "Paljuliigiliste keskkondade semiootika: agentsus, tähendusloome ja kommunikatsiooni-konfliktid"

Seminar "Paljuliigiline linn: mitmekesisus, kommunikatsioon, konfliktid" 1.-2. detsember 2017

Toimumispaik: Tartu Loodusmaja (Lille, 10 Tartu)

Linnades elab palju loomi ja taimi – lemmikloomad, introdutseeritud puud ja põõsad, parasiidid jm inimkaaslejad aga ka antud paikkonna loodusele iseloomulikud liigid. Need liigid on seotud paljude eri tüüpi seoste kaudu: toitumiseahelad, käitumuslikud kohastumused, liikidevaheline kommunikatsioon, ühiste ressursside kasutamine ja inimese puhul ka kultuurilised representatsioonid. Suhete mitmekesisus teeb linnalooduse uurimise keeruliseks – selleks on vaja distsipliinide vahelist koostööd ja avarat metodoloogilist lähenemist. Suhete mitmekülgsem mõistmine võimaldab paremini aru saada liikide vahelistest konfliktidest ja neid ka lahendada. Seminari eesmärgiks ongi esile tuua linnas eri liikidega tegelevate valdkondade (semiootika, linnaplaneerimine, ökoloogia, keskkonnaharidus, ornitoloogia, keskkonnakaitse jt) kattuvused ja otsida võimalusi edasiseks koostööks. Seminari toetab (Euroopa Liidu) Euroopa Regionaalarengu Fond (Tartu Ülikooli ASTRA Projekt PER ASPERA).

Seminari koduleht: https://www.flfi.ut.ee/et/semiootika-osakond/seminar-multispecies-city-diversity-communication-conflicts

Programm

1. December

9.50 Timo Maran. Welcome address

10.00 Kalevi Kull. Semiotic mechanisms of biodiversity alienation in the city

10.30 Elle Roosaluste. Should the city be beautiful and what is the role of greenery in creating this beauty

11.00 Nelly Mäekivi. Preliminary notes on human and other animal species mutual interaction in cities

11.30 Coffee

12.00 Ingvar Svanberg. Plenary lecture. Various uses of urban ponds in Sweden from medieval times until the present day

13.30 Lunch

14.30 Field trip to a Tartu community garden (guided by Aili Elts).

16.00 Ene-Reet Soovik. Jaan Kaplinski's urbanature

16.30 Timo Maran. How literature helps to make sense how humans make sense of other species (in cities)

17.00 Coffee

17.30 Aili Elts. The hidden city - our green future

18.00 Karin Bachmann. Human-scale diversity

2. December

10.00 Marko Mägi. Acoustical scaring of corvids in the city

10.30 Sugata Bhattacharya. The perils of urban navigation for volant animals

11.00 Filip Jaroš. Cats and people in urban environments: Pets, strays and shelters

11.30 Coffee

12.00 Tiit Remm, Riin Magnus. Urban semiotics and urban nature: on the example of foreign trees

12.30 Veljo Runnel. Citizens discovering biodiversity in Tartu

13.00 Lunch

14.00 Gloria Niin, Liina Jürisoo. Fight for implementing environmentally friendly urban green space management and design in the University of Life Sciences

14.30 Toomas Paaver. Controversial urban planning in Estonia

15.30 Coffee

16.00 Roundtable. Towards multispecies city: challenges, prospects, hesitations

The seminar is supported by Estonian Research Council (PUT1363. Semiotics of multispecies environments: agencies, meaning making and communication conflicts) and by the (European Union) European Regional Development Fund (University of Tartu ASTRA Project PER ASPERA and Mobilitas+ project MOBJD124. Social behavior of animals in a cognitive and environmental context: a biosemiotic perspective).

Semiosalong sügis 2017 "Õpetamine on õpetamine", 21.11, 28.11, 5.12, 2017

Koduleht: https://www.facebook.com/events/131565524229295/

XVIII Semiootika sügiskool "Simulatsioon", 4-5.11.2017

Sügiskool on pühendatud Jean Baudrillardi kümnendale surma-aastapäevale ja tema kesksele mõistele SIMULATSIOON.

Sügiskoolis arutleme simulatsioonide üle erinevates valdkondades ja küsime, mis on meie jaoks päris ja mis on simulatsioon. Mõtleme simulatsioonist filosoofias ja semiootikas, teatris ja ulmekirjanduses; süveneme virtuaalreaalsuse loomisesse ja tehisintellekti võimesse simuleerida inimese mõtteprotsesse; vaatame, kuidas suhestuvad simulatsiooniga meedia ja poliitikaga, räägime psühholoogiast ning reaalsuse tajumisest.

Kõnelevad Andreas Kaju, Madis Ligema, Ahto Lobjakas, Katre Pärn, Andres Luure, Jaak Tomberg, Madis Vasser jt. Lisaks saavad laupäeva õhtul kõik osalejad koostöös Psühhobussiga võimaluse katsetada virtuaalreaalsust.

Täpne programm saab avalikuks õige pea!

Registreeruda saab aadressil:
http://semiootikasygiskool.blogspot.com.ee/p/registreerimine.html

Lisainfo Facebookis:

https://www.facebook.com/events/1717440118564721/

ja sügiskooli blogis:

http://semiootikasygiskool.blogspot.com.ee/

XVIII Semiootika sügiskooli korraldavad Eesti Semiootika Selts ja Semiootikaüliõpilaste liit Semioon.

Tartu semiootika suvekool 2017 15-18.08.2017

Suveülikooli kursus "Juri Lotman ja kultuurisemiootika" 3-14.7.2017

Koduleht: http://www.ut.ee/en/admissions/juri-lotman-and-semiotics-culture

Eesti Semiootika Seltsi konverents 2017 "Mõistma õppides", 6.-7.5.2017

Koduleht: http://www.semiootika.ee/konverents-2017/

KONVERENTSI PROGRAMM

LAUPÄEV, 6. mai

9:45-10:00 konverentsi avasõnad

10:00-10:30 Peeter Torop – Mõistma õppimise semiootika

10:30-11:00 Märt Läänemets – Tekst kui õpetaja – õpetaja kui tekst. Õppimise kultuurilistest mehhanismidest budistliku dharmateooria valguses

11:00-11:30 Martin Oja – Kuidas internaliseerida müüti?

11:30-13:00 : lõunapaus

13:00-14:00 vestlusring : Rainer Sarnet jt

14:00-15:00 Alexandra Milyakina, Maarja Ojamaa, Tatjana Pilipovec, Merit Rickberg, Liina Sieberk – Õppides kirjandust ekraanil

15:00-15:30 kohvipaus

15:30-16:00 Kai Pata – Digiruumiga toestatud iseseisev õppimine

16:00-16:30 Anzori Barkalaja – Jää-äärel kõõlumise võlu: õpetamise ja õppimise, formaal ja informaalhariduse, paistmise ja olemise kiuslikud küsimused.Kuidas semiootika võiks aidata õpetajakoolitust?

16:30-16:45 kohvipaus

16:45-18:00 ESSi üldkoosolek

18:30 vastuvõtt Tartu Ülikooli kohviku Talveaias

PÜHAPÄEV, 7. mai

10:00-10:30 Kalevi Kull – Õppimise mehhanism kui semiootika piir

10:30-11:00 Silvi Salupere – Teaduse õpetamisest

11:00-11:30 Tiit Remm – Semiootika e-kursusest gümnaasiumiõpilastele. Järelmõtteid.

11:30-12:30 kohvipaus

12:00-12:30 Egon Erkmann – Abitu habitus ehk Tasakaalupunkti otsing

12:30-13:00 Mari Niitra – Ilukirjandusest kognitiivse tööriistana

13:00-14:00 : lõunapaus

14:00-14:30 Ülle Pärli – Õppimisest kui põimiva mõistmise kujundamisest

14:30-15:00 Maarja Vaikmaa – Semiootiline lähenemine kirjandusõpetuses luuleanalüüsi näitel

15:00-15:30 Merit Rickberg – Ajalooõppe mitmekeelsus kui semiootiline probleem

Looduskultuuri seminar: Kaitsealad (Tallinnas) 23.-24.03.2017

Tallinna Loomaaed ja Tartu Ülikooli semiootika osakond korraldavad 23.-24. märtsil 2017 Tallinna Loomaaia loodushariduskeskuses kahepäevase seminari “Looduskultuuri seminar: Kaitsealad”. Seminar on osa kursusest: Biosemiootika praktikum (FLSE.00.283)

Kontakt: seminar [ät] semiootika.ee

Alustame Tallinna Loomaaia ja Tartu Ülikooli semiootika osakonna koostöös seminaride sarja, mille eesmärgiks on looduskeskkonna ja eesti kultuuri läbipõimumiste ja valupunktide avalik ja laiapõhjaline käsitlemine. Esimene Looduskultuuri seminar võtab vaadelda Eesti looduskaitsealasid kui paljutasandilisi nähtusi, milles seostuvad keerukalt eri valdkonnad, vaatenurgad, huvid ja mõistmisvõimalused. Kaitsealade üldine eesmärk on säilitada väärtuslikku, samas ei püsi looduskeskkond, kultuur ja ka arusaamad looduskaitsest ajas ühesugustena. Väärtused, mida kaitstakse, lähtuvad mingitest eetilistest alusarusaamadest ja teadmistest looduse kohta ning nende levik eeldab kommunikatsiooni ühiskonnas. Kaitsealadel seonduvad kohalik tegevuslik, riiklik korralduslik ning üleilmne biosfääriline perpektiiv. Kaitsealadel on oma minevik ja roll eesti kultuuriidentiteedis ning tulevik koos lahendamist vajavate keskkonnaprobleemidega.

Sisust lähemalt siin.

Täpsemalt püüab ”Looduskultuuri seminar: kaitsealad” tõstatada järgmiseid teemasid:

Millised on looduskaitse filosoofilised lähtekohad ja kuidas see mõjutab kaitsealasid: näiteks, kas kaitsta üksikobjekti, liiki, kooslust, või terviklikku looduskompleksi, ja mil määral sobib kaitsealadele inimtegevus?
Kas kaitsealade eesmärk on alal hoida mingit kindlat looduse seisundit või peavad nad tagama ökoloogiliste protsesside toimimise?
Kuivõrd sarnased või erilised on meie kaitsealad võrreldes muu maailmaga?
Kuidas on kaitsealad eesti ajaloos kujunenud ja muutunud?
Kuidas kohtuvad kaitsealadel eri huvid ja perspektiivid: seadused ja regulatsioonid, kohalikud

arusaamad, bioloogide teadmised ja turisti vaatenurk. Kas need eri lähenemised haakuvad

üksteisega hästi või millised on siin suuremad probleemid?
Kuidas kujuneb kaitsealade tähendus kommunikatsioonis ja kuidas sellesse panustavad

sümbolliigid, maastikusümbolid, kultuuriline vahendatus ja isiklikud ja kohalikud lood?
Milline on kaitsealade laiem koht ja roll looduskaitses, majandustegevuses, sotsiaalsetes

protsessides ja eesti kultuuri identiteedis

Kava

23.-24. märts, Tallinna Loomaaia hariduskeskus

Korraldajad: Tallinna Loomaaed, Tartu ülikooli semiootika osakond

23. märts

10.45 Tiit Maran (Tallinna Loomaaed) Avasõnad

Looduskaitse kujunemise lugu

11.00 Eva-Liis Tuvi (Eesti Maaülikool) Kaitsealade kujunemine ja metamorfoos

11.30 Tõnu Talvi (Keskkonnaamet) Looduskaitselised konfliktid Saaremaal 90 aastat tagasi — kas toona oli midagi teisiti?

12.00 Heldur Sander Parkide ja arboreetumite looduskaitsest

12.30 Elle Roosaluste (Tartu Ülikool) Loodushoiu mõtte ja tähenduse muutumine ajas

13.00-14.00 Lõunapaus

Elada kaitsealal

14.00 Ave Paulus (Keskkonnaamet) Kogukonnakesksest kultuurmaastike kaitsest Lahemaal

14.30 Rasmus Kask (SA Eesti Vabaõhumuuseum) Kohaliku elaniku perspektiiv piirangutele Vilsandi rahvuspargis

15.00 Aleksei Lotman (Eestimaa Looduse Fond) Kui seda inimest ees ei oleks?

15.30-16.00 kohvipaus

Mida ja kuidas kaitsta?

16.00 Helen Sooväli-Sepping (Tallinna Ülikool) Looduse kaitse ja kultuuri kaitse – vastandid või ühe mündi kaks külge?

16.30 Liina Remm (Tartu Ülikool) Inimtegevus kaitsealadel: kas ja kuidas looduslikkust taastada

17.00 Piret Pungas-Kohv (Eestimaa Looduse Fond) Pärandi säilimine looduse säilitamisel

17.30 Pille Tomson (Eesti Maaülikool) Ideaalmaastik ja looduskaitse

24. märts

Looduskaitse tähendusmõõtmed

11.00 Leelo Kukk (Keskkonnaamet) Kuidas kohtuvad erinevad huvid kaitsealadel

11.30 Hendrik Relve Kas looduseparadiisis on inimesele kohta?

12.00 Timo Maran (Tartu Ülikool) Tähenduskadu looduskaitses

12.30-13.30 lõunapaus

13.30 Lauri Klein (Keskkonnaagentuur) Kaitsealad looduses – kas vaid loodusajaloo eksponaadid või ka inimühiskonna kestliku heaolu tagatis?

14.00 Rea Raus (Tampere Ülikool) Looduse kaitse – enese kaitse: süvaökoloogiline vaade

14.30-15.00 kohvipaus

15.00-16.30 Ümarlaud ‘Kaitsealade mõte’

Ümarlauas arutelu all kaitsealad kui kindel looduskaitseline formaat; väärtused, mida kaitsealadel ja kaitsealadega soovitakse hoida; kaitsealade laiem ühiskondlik ja kultuuriline tähendus.

Kontakt: seminar [ät] semiootika.ee

Ürituse toimumist toetab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA) ja PUT1363 "Paljuliigiliste keskkondade semiootika: agentsus, tähendusloome ja kommunikatsioonikonfliktid"

Loengusari "Keele sajand - Saussure, Linzbach, Jakobson" 13.09-13.11.2016

Sisust siin.

2016. aastal on rohkelt põhjust tähelepanu pöörata keelele ja keelelisusele. Möödunud on ümmargune aastaarv nii Šveitsi lingvisti ja ühe kaasaegsele semiootikale alusepanija, Ferdinand de Saussure’i teose “Üldlingvistika kursuse” ning Eesti keeleteadlase, tehiskeele looja Jakob Linzbachi teose “Filosoofilise keele printsiipidest” ilmumistest 1916. aastal ning ka Vene-Ameerika lingvisti, kirjandusteadlase ja semiootiku Roman Jakobsoni sünnist 1896. aastal.

Nende aastapäevade tähistamiseks viiakse 2016 sügissemestril TÜ semiootika osakonna, eesti ja üldkeeleteaduse instituudi ja Eesti Semiootika Seltsi koostöös ellu loengusari “Keele sajand: Saussure, Linzbach, Jakobson”. Loengusarjas pakutakse erinevaid vaateid nii juubilaridest teostele, nende autoritele, nende kolmesuure mõtleja säravamatele ideedele või seni avastamata tahkudele. Ent samuti uurime keele ja keelelisuse erinevaid aspekte üldisemalt.

Loengu toimuvad igal teisipäeval kl 16-18 Jakobi 2-306.

Loengute kava:

13.09 Mihhail Lotman “Saussure”

27.09 Renate Paljusalu “Saussure keeleteadlase pilguga"

04.10 Leo Võhandu "Jakob Linzbach - tunnustamata mõttehiiglane Eesti minevikust"

11.10 Ekaterina Velmezova "Saussure (re)discovered"

18.10 Jaan Ross "Muusika ja keele suhetest"

25.10 Elin Sütiste "Dünaamiline Roman Jakobson"

01.11 Arne Merilai “Keel kui tegu”

08.11 Sébastien Moret “Jakob Linzbach and the antinomies of meaning” (in English)

15.11 Peeter Torop “Dominant"

22.11 Silvi Salupere “Keelemudelid läbi ajaloo”

29.11 Aaro Nursi “Afaasia ja teised neurogeensed kommunikatsioonipuuded”

06.11 Ülle Pärli "Wilhelm von Humboldti keelekäsitlus"

13.11 Birute Klaas-Lang "Eesti keele nähtavus maailmas"

XVII Semiootika sügiskool "Keelsus", 5-6.11.2016

Ametlik koduleht: semiootikasygiskool.blogspot.com

Loe lisaks.

XVII Semiootika sügiskool "Keelsus" 2016

5.–6. novembril 2016 toimus Taevaskoja puhkekeskuses XVII Semiootika sügiskool “Keelsus”.

XVII sügiskool oli pühendatud 100 aasta möödumisele Ferdinand de Saussure’i Cours de linguistique générale ilmumisest.

Sügiskooli läbivaks temaatikaks oli keel ning keelelisus maailmas. Kahele väljasõidupäevale jaotatud ettekannete eesmärgiks oli juhtida kuulajate tähelepanu või panna neid taasavastama keele kohalolu ning põimumist kõiges. Laiale ringile semiootikahuvilistele esinesid eri valdkonna ja kunstivormide esinejad, kellel kõigil oli teemale omamoodi lähenemine.

Ettekanded

XVII Semiootika sügiskooli “Keelsus” avasõnad – Peeter Torop

Peeter Tinits “Arbitraarsusest aastal 2016”

Ettekanne keelemärgi arbitraarsusest ja hiljutistest uuringutest arbitraarsuse piirangute kohta, näiteks kuidas mõjutab keelemärke kliima, kuidas tekib ja varieerub ikoonilisus, kuidas keelenähtusi seletada.

Liina Paales “Viipekeeled keeltemaastikul”

Ettekanne visuaalsest kommunikatsioonist. Paales käsitles visuaal-motoorsete keelte uurimist ja rühmitamist, tutvustas kuuljate ja kuulmisvõimetute viipekeeli, kirjeldas pikemalt kurtide viipekeelt, iseäranis eesti viipekeelt, millest tõi ka arvukalt näiteid.

Viipekeele töötuba

Töötoas tutvuti Liina Paalese juhendamisel eesti viipekeele kui visuaal-motoorse keele eripäradega, õpiti looma ja hoidma silmsidet, arendati puudutus- ja kehalist väljendusjulgust, tehti matkimis- ja kehastusharjutusi, õpiti tutvumisteemalisi viipeid.

Virve Vihman “Kaks keelt, kaks meelt?”

Ettekanne sellest, kuidas kaks keelt ajus paiknevad ja vastastikuselt teineteist mõjutavad. Vihman tõi muuhulgas näiteid katsetest, mis on läbi viidud mitmekeelsete lastega.

Aleksei Turovski “Märgid ja meeled”

Ettekanne (keele)märkidest loomade elus ja käitumises.

Mart Anderson “Kirjakeele visualiseerimise tehnikatest”

Tüpograaf ja graafiline disainer Mart Anderson tutvustas enda ettekandes erinevaid kirjakeele visualiseerimise vahendeid ja tehnikaid, tõi illustreerivaid näiteid.

Leo Võhandu Ööülikooli lindistus – Mart Zirnask

Matemaatiku ja informaatiku uitmõtteid semiootikast: informatsioon, selle töötlemine ja tehnoloogiad, strateegia ja statistika, tõenäosus, Tartu vaim, kohtumised, kommunikatsioon.

Roomet Jakapi “Tähenduse lammutus ja uustekitus hääle väänutamise praktikas”

Jakapi alustas helikeelelise etteastega, millele järgnes põgusalt inimhäälega manipuleerimise tehnikaid tutvustav ettekanne. Häälega ebatavalisi ja kummastavaid helisid luues tekib side just kui teise maailmaga, milles on midagi painavat, kuid samas kaasahaaravat.

Tiit Kuuskmäe “Küsimus autoritest ja keelest ÜKK-s: tõlkija perspektiiv”

Saussure’i “Üldkeeleteaduse kursuse” tõlkija Tiit Kuuskmäe tutvustas Saussure’i loengutel põhineva teose põhiideid ja and is elevate tõlkeprotsessist, rääkis teases esinevast intertekstuaalsusest, leksikat ja läbi ajaloo erinevate autorite poolt lisatud panusest teosesse. Kuulajad kaasati arutellu, missugust eestikeelset terminoloogiat oleks tõlkes hea kasutada.

Doris Kareva “Keeleilm lapse pilgu läbi”

Kareva kõneles enda lapsepõlve näidetele toetudes sellest, kuidas lapse jaoks avanevad maailm ja keel üheaegselt, tekivad seosed ja järeldused, omalaadne süsteem, mis üha laienedes on pidevas liikumises, lainetuses. Millises keeles kõnelda kõrgemate jõududega, värvikirjad ja sünnipärane sünesteesia ning luule kui ülemkeel, mis kannab endas maagilist energiat. Kareva luges ka ette enda eeposliku luuletuse “Eile nägin ma Eestimaad” Eesti kohanimedest.

Suveülikooli kursus "Juri Lotman ja kultuurisemiootika" 4-15.7.2016

Koduleht: http://www.ut.ee/en/admissions/juri-lotman-and-semiotics-culture

Ökosemiootika suveseminar Tamses, 9.-11.07.2016

9.-11. juulil 2016 a. toimub Muhus, Eesti Kunstiakadeemia Tamse baasis ökosemiootika suveseminar teemal ’Ökoloogiline vaesumine kui tähendus- ja tunnetuskollaps’. Seminari külaliseks on saksa bioloog, filosoof ja biosemiootik Andreas Weber, kellelt eestikeelses tõlkes on ilmunud raamatud ’Kõik me tunneme: inimene, loodus ja eluteaduste revolutsioon’ ja ‘Elus olla. Erootiline ökoloogia’. Seminari keskmes on keskkonnaprobleemid, mille lähteks ning tagajärjeks nihe inimtunnetuses; erinevate tunnetusvormide (kunst, teadus, religioon) roll loodusliku mitmekesisuse säilitamisel; inimese eksistentsiaalse seisundi teisenemine seoses keskkonnamuutustega; eluslooduse mitmekesisuse kaoga seonduv tajuilmade hävimine.

Loe lisaks.

9.07. Saturday

19.00 discussion round on ecological impoverishment and the collapse of sense

20.30 dinner

10.07. Sunday

9.00 Breakfast

9.30 Kalevi Kull Life is now

10.00 Riste Keskpaik

10.30 Tyler Bennett The Semiotic Continuity of Natural and Artistic Beauty

11.00 break

11.15. Andreas Weber Ecology of Feeling: Reality as Inwardness and Desire

13.00 lunch

14.30 Katre Pärn Lateralisation of brain functions as a source of cultural diversity

15.00 Ott Heinapuu The impoverisment in the diversity of Estonian sacred natural sites

15.30 break

16.00 Nelly Mäekivi Animals in the urban environment

16.30 Timo Maran Forest as a semiotic model: notes

17.00 A walk in and around Tamse

19.00 Dinner

11.07

9.00 Breakfast

9.30 Kadri Tüür Lost in representation

10.00 Riin Magnus Losing the sense of suffering

10.30 Mark Mets Thoughts on the necessity of plurality of meanings in the context of ecosemiotics

11.00 Concluding remarks

Seminari kaaskorraldab Keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikool, finantseerib Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA).

Semiofest Tallinn 2016, 1-4.6.2016

Koduleht: http://2016.semiofest.com/

8. Lotmani konverents Tallinna Ülikoolis. Kaaskorraldaja Tartu Ülikooli semiootika osakond. 27-29.5.2016

Lisainfo: https://www.tlu.ee/et/Humanitaarteaduste-instituut/Teadus/semiootikavaramu/uudised-syndmused

Konverents "Kultuuri loov vahendamine", 27.11.2015

Koduleht: /et/semiootika-osakond/konverents-kultuuri-loov-vahendamine

Seminar „Kommunikatsioon looduskaitses ja loomaaias“, 20.-21.10, 2015

Loe lisaks.

Tallinna Loomaaed ja Tartu Ülikooli semiootika osakond korraldavad kahepäevase seminari „Kommunikatsioon looduskaitses ja loomaaias“ 20.-21. oktoober 2015, Tallinna Loomaaia loodushariduskeskuses.

Looduskaitse ja loomaaedade eesmärkide saavutamine oleneb suurel määral kommunikatsioonist. Kommunikatsioon võib toimuda (samast ja eri liiki) indiviidide, huvigruppide või asutuste vahel. Nii inimene kui teised liigid saavad olulist infot ka oma keskkonnast.

Looduskaitse edukus oleneb sageli teadmise liikumisest eri huvigruppide, asutuste, otsustajate ja avalikkuse vahel ning tõlgendamisoskusest ja -soovist. Samal infol võib olla väga erinev mõju sõltuvalt kasutatud mõistetest, retoorikast ning osaliste taustateadmistest. Kestvateks tulemusteks on vaja ühiskonna kaasatust või vähemalt arusaamist looduskaitse eesmärkide olulisusest. Loomaaedade eesmärk edendada inimeste loodusharidust ― teadmisi loomade ja liigikaitse kohta ― sõltub samuti info liikumisest ja selle lahti mõtestamisest.

Loomaaed on mitmekülgselt keerukas, eri tüüpi märkidest ja informatsioonist täidetud kommunikatsioonikeskkond nii inimeste kui teiste liikide jaoks. Looduskaitse praktiliseks edendamiseks tasub kommunikatsioonivõrgustikesse hõlmata ka kaitstavaid liike ja nende endi aktiivsust. Looma suhtluse edukus oma keskkonna, teiste liikide (kiskjate ning saakloomadega) ja liigikaaslastega on liigi tulevikku oluliselt määrav tegur. Eriti oluliseks osutub kommunikatsioon keskkonnamuutuse puhul, kus uue olukorraga toimetulek sõltub loomade lävimispädevusest. Tuleb arvestada, et kommunikatsioon ei teki tühjalt kohalt. See lähtub ja kasutab alati varasemaid teadmisi (mälu), hoiakuid, emotsioone, väärtusi, bioloogilist ja kultuurilist ajalugu.

Käesolev seminar püüab esile tuua kommunikatsiooni varjatud mõju liigikaitse, loomaaiabioloogia, külastajauuringute, biosemiootika ja keskkonnakommunikatsiooni-uuringute kontekstis. Seminari eesmärgiks on saada parem teadmine kommunikatsiooni võimalustest ja probleemidest, mis võiks viia looduskaitset ja loomaaedu paremate tegutsemispraktikate kujunemiseni.

Seminari kava

Seminari külalisesinejateks on Mirko Marseille (EAZA, Holland) ja Ralph Underhill

(Common Cause, UK) Võõrkeelsetele ettekannetele korraldatakse sünkroontõlge.

Üritust toetab: Norra-Eesti teaduskoostöö programmi projekt EMP151 "Loomad muutuvates

keskkondades: Kultuuriline vahendatus ja semiootiline analüüs"

Semiootika Suvekool 2015 ja Põhjamaade Semiootikauuringute Assotsiatsiooni 9. konverents "Semiotic (un-)predictability" 17-20.8.2015

Loe lisaks.

Tartu semiootika suvekool, 17.-20. august 2015.

Tartu semiootika suvekooli seekordseks teemaks on semiootiline ennustatavus/ennustamatus. Ootame ettepanekuid temaatilisteks sessioonideks ja ümarlaudadeks 15. detsembriks 2014 ja ettekanneteks 2. märtsiks 2015.

Plenaaresinejad Mihai Nadin, Stuart Kauffman, Jordan Zlatev, Ilya Utekhin.

Tartu semiootika suvekool on semiootika ja sellega seotud distsipliinidega tegelejate juba traditsiooniline kogunemine, mille õhustik soodustab erinevate valdkondade omavahelist läbikäimist. Seekordne suvekool võõrustab Põhjamaade Semiootikauuringute Assotsiatsiooni IX konverentsi.

Täpsem teave suvekooli teemast ja muust koduleheküljel http://www.flfi.ut.ee/summer_school/

Kontakt: semiotics [ät] ut.ee

Suvekooli korraldab Tartu Ülikooli semiootika osakond koos Põhjamaade Semiootikauuringute Assotsiatsiooni ja Eesti Semiootika Seltsiga ning toetab Euroopa Liit läbi Euroopa Regionaalarengu Fondi (Kultuuriteooria Tippkeskus).

Koduleht: http://www.flfi.ut.ee/summer_school/

"XV Ökosemiootika suveseminar: ootuse semiootika", 6.-8.7.2015

Paris/Tartu – Barthes/Lotman. Le reve du science nouvelle/Unistus uuest teadusest, 8.6.2015

Lundi 8 juin 2015 Bibliothèque de l’Université de Tartu // Tartu Ülikooli raamatukogu (W. Struve 1, Tartu)

Conference schedule can be found here.

Konverents "Järjepidevalt loov" 5.-6.12.2014

Loe lisaks.

Tartu Ülikooli semiootika osakond jätkab maailma vanima rahvusvahelise semiootikajakirja "Töid märgisüsteemide alalt" (Sign Systems Studies) 50. juubeli üritustesarja kahepäevase ja kakskeelse konverentsiga "Järjepidevalt loov", mille sihiks on uurida viise, kuidas me mineviku, mälestuste või traditsiooniga loominguliselt suhestudes tulevikku loome.

Konverents toimub 5.-6. detsembril 2014, Ülikooli 18-232, Tartu.

Juubelikonverentsi raames toimub esimene Juri Lotmani loeng, ettekandjaks Edna Andrews (Duke'i Ülikool, USA), teemaks "The importance of Lotmanian semiotics to sign theory and the cognitive neurosciences".

Juubeliürituste korraldamist toetab Euroopa Liit läbi Euroopa Regionaalarengu Fondi (Kultuuriteooria Tippkeskus).

(lae alla programmi pdf versioon)

(loe konverentsi teesivihikut)

PÖFFi Filmikonverents "Vaadata. Lugeda. Mõista" 21-22.11.2014

Loe lisaks.

Film loob ainulaadse audiovisuaalse maailma, kus kohtuvad autor, tegelane ja vaataja, ent seal osalevad ka kriitik ja uurija, kes seda kohtumist vahendavad. See maailm on nii vaatamiseks kui kuulamiseks, avastamiseks ja kaasaelamiseks, ennekõike aga mõistmiseks. Ent nagu kõiki häid asju, saab ka filme mõista erinevatel viisidel...

PÖFFI raames toimuv filmikonverents toob kokku filmitegijad, -kriitkud, -teadlased ja -vaatajad, uurimaks, millistest vaatepunktidest ja milliste lähenemisviiside abil saab filme kogeda ja tõlgendada.

Konverentsil avasõnad peab PÖFFi peakorraldaja Tiina Lokk.

Esinevad narratoloog Marina Grišakova, animaator ja õppejõud Rao Heidmets, filmiteadlane Lauri Kärk, operaator Elen Lotman, muusikateadlane Kaire Maimets-Volt, transmeedia õppejõud Alessandro Nanì, visuaalantropoloog Liivo Niglas, filmikriitik Martin Oja, transmeedia uurija Maarja Ojamaa, stsenarist Peep Pedmanon, kinobussi peakorraldaja Mikk Rand, filmikriitik ja -uurija Teet Teinemaa, filmikriitik Donald Tomberg, kultuurisemiootik Peeter Torop, dokumentalistika uurija Aune Unt, filmikriitik Fernando Vasquez jt.

Konverentsi lõpetame avatud ümarlauaaruteluga filmikriitika ja filmiteaduse olukorrast, rollist ja olulisusest filmikogemuse rikastajana ja filmikultuuri arendajana filmiajaloolase Karol Ansipi, filmikriitiku Karlo Funki, Lauri Kärki, kultuurisemiootik Mihhail Lotmani, Peeter Toropi jt osalemisel.

Konverentsi aitavad korraldada:

Tartu Ülikooli semiootika osakond (www.flfi.ut.ee)

Eesti Semiootika Selts (www.semiootika.ee)

Valgusreklaam OÜ (www.valgusreklaam.ee)

Veel infot:

http://2014.poff.ee/est/tartu/poff-tartu-valjas

https://www.facebook.com/events/1496969333921143/?ref=51&source=1

"Töid märgisüsteemide alalt 50" juubeliüritused / loengusari "Loenguid märgisüsteemide alalt" 10.09.-17.12.2014

Loe lisaks.

TÜ semiootika osakond tähistab sel semestril ajakirja “Töid märgisüsteemide alalt” (Sign Systems Studies) 50. juubelit. “Töid märgisüsteemide alalt” on Juri Lotmani poolt ellu kutsutud maailma vanim semiootika-alane teadusajakiri, mis täna ilmub inglisekeelse ja avatud ligipääsuga väljaandena.

Ajakirja “Töid märgisüsteemide alalt” juubeliürituste rea avame loengusarjaga “Loenguid märgisüsteemide alalt”. Sari pole juubilarilt inspiratsiooni saanud üksnes oma nime, vaid ka sisu jaoks, tuues kokku interdistsiplinaarsed perspektiivid erinevatele semiootika huviorbiiti jäävatele teemadele. Esinejateks on oma valdkondade silmapaistvad esindajad Tartust, Tallinnast ja väljastpooltki: vene filoloog ja Lotmani arhiivi uurija Igor Pilshchikov, ajaloolased Carlo Ginzburg ja Marek Tamm, orientalist Märt Läänemets, kultuuripsühholoog Peeter Tulviste, narratoloog Marina Grišakova , meediauurija Indrek Ibrus, kirjanikud Berk Vaher ja Valdur Mikita, vene filoloog Ljubov Kisseljova, kultuurisemiootikud Daniele Monticelli, Mihhail Lotman ja Peeter Torop, kirjandussemiootik Ülle Pärli ja biosemiootik Kalevi Kull.

Loengusari leiab aset igal kolmapäeval kell 16:15 semiootika osakonnas, Jakobi 2-306.

Seminarisarja toetab Euroopa Liit läbi Euroopa Regionaalarengu Fondi (Kultuuriteooria Tippkeskus).

Esinejad:

10.09.2014 – Mihhail Lotman

17.09.2014 - Igor Pilshchikov

24.09.2014 - Carlo Ginzburg

01.10.2014 - Märt Läänemets

08.10.2014 - Peeter Tulviste

15.10.2014 - Marina Grišakova

22.10.2014 - Marek Tamm

29.10.2014 – Ülle Pärli

05.11.2014 - Indrek Ibrus

12.11.2014 - Berk Vaher

19.11.2014 – Valter Lang

26.11.2014 - Daniele Monticelli

03.12.2014 - Ljubov Kisseljova

10.12.2014 - Valdur Mikita

17.12.2014 - Peeter Torop

Sarja avaloengu pidas kultuurisemiootik Mihhail Lotman teemal "Tartu semiootika intellektuaalsed lätted”.

Loengus räägitakse koolkondadest vene kirjandusteaduses 1920.-1950. aastatel (formalistid ja antiformalistid: Gukovski, Bahtin jt). Samuti folkloristikas (Propp ja Asadovski) ja keeleteaduses. Lääne mõjud: Saussure, Wiener. Riivamisi käsitletakse semiootika ja filosoofia vahekorda.

Vt videot ettekandest.

Ajaloolistel radadel jätkab ka Igor Pilshchikov, "The Tartu-Moscow School of Semiotics in Transnational Perspective” (loeng on inglise keeles).

The lecture will focus on the evolution of structural and semiotic approaches to languages, literatures and cultures in Estonia, and the role of "Sign Systems Studies"; the continuity and transfer of ideas and organizational forms between Russian formalism, Polish formalism, Czech interwar structuralism and, finally, post-WWII Estonian, Russian, Italian, and French structuralism and semiotics; the influence of TMS on literary theory and semiotics of culture in Europe and worldwide, and the prospects for its recalibration in the context of contemporary cultural and literary theory.

Vt videot ettekandest.

Carlo Ginzburg peab loengu teemal "Dialogue as Fight, Dialogue as Challenge” (loeng on inglise keeles)

NB! Loeng toimub ruumis Ülikooli 18-232.

Abstract. For many years, I have been trying to develop in many different directions Mikhail Bakhtin's reflections on the dialogic dimension. I would like to illustrate this point, focusing on a few case studies, related to my own research as a historian.

Vt videot ettekandest.

Märt Läänemets "Budistliku dharma-teooria semiootilise tõlgenduse võimalustest Linnart Mälli tööde valguses"

Budismi keskne mõiste "dharma" on tänapäeva budoloogias üks enim vaidlusi tekitav kategooria eelkõige oma ambivalentsete tähenduste rohkuse poolest. Teadlased ei ole jõudnud üksmeelele "dharma" ühese tõlgendamise osas ja pigem valitseb konsensus, mille kohaselt mitmetähenduslikkus ongi sellesse mõistesse sisse programmeeritud. L. Mäll arendas mitmes oma töös välja lähenemise "dharma" käsitluseks semiootilises võtmes teksti kui kultuuri elemendi tähenduses, mis funktsioneerib koostoimes teadvusega, olles seega samal ajal ka teadvuse element. Loengus käsitletakse selle lähenemise põhilisi momente ja arendusvõimalusi.

Vt videot ettekandest.

Peeter Tulviste "Inimmeele semiootilised tööriistad: vajadus systema culturae järele"

Võttes arvesse, et semiootilised süsteemid on inimmeele kõrgemate protsesside jaoks tööriistad, on vajalik ja loomulik küsida selle tööriistakasti sisu järele. See, mida kultuurilis-ajalooline psühholoogia vajab, on ammendav kultuuri(de) semiootiline kirjeldus. Märgisüsteemide taksonoomia oleks aluseks kõrgemate vaimsete protsesside taksonoomiale. Kultuurirühma tegevuste kataloog koos nende kasutuses olevate semiootiliste vahendite kataloogiga lubaks luua hüpoteese mõtlemise ja mäletamise kõrgemate vormide kohta. See võimaldaks kultuurilis-ajaloolisel psühholoogial liikuda üldistelt ideedelt ja fragmentaalsetelt empiirilistelt uurimustelt süsteemsete uuringute juurde.

Marina Grišakova "Narratiiv ja minapilt posthumanismi ajastul"

Narratolooge, mälu ja elulugude uurijaid tabas üllatusena filosoof Galen Strawsoni 2004.a. ilmunud artikkel „Narratiivsuse vastu“, mis väitis, et minapildi kujunemisel on autobiograafilise mälu roll ebaoluline. Järgnenud arutelu kulges enamasti interdistsiplinaarse väärlugemise vaimus. Küll aga on uusimad arusaamad narratiivsusest (kui erilisest mõtteloogika vormist) ning isiksusest (posthumanistlikust hübriidsusest kuni „eetilise robotini“) mõneti vähendanud nii Strawsoni kui tema oponentide argumentatsiooni olulisust. Mälu, ajaloo ja minapildi seos võib olla ka anti-narrativistlik. Annaalide koolkonna ajaloolase Jacques Reveli väitel on „ainus ajalugu see, mida kirjutatakse täna“. Pinge isiku kui ajaloo jutustaja ja selles “toimija“ (agent) ning isiku kui välis- ja seespidiste tegurite mõjuväljas olija vahel on iseloomulik ka TMK semiootikale.

Lugemist

Galen Strawson. Against Narrativity. Ratio 2004: 17, 428-451

David Kahneman. Thinking, Fast and Slow. 2011 (Eesti k. Kiire ja aeglane mõtlemine)

Thomas Metzinger. Being No One. 2003

M. Grishakova. Fiction as a Cognitive Challenge: Explorations into Alternative Forms of Selfhood and Experience. Rmts.: Mark Bruhn, Donald Wehrs (eds.). Cognition, Literature, and History. Routledge, 2014

vt videot ettekandest.

Marek Tamm "Semiotica Tartuensis (viimased 150 aastat)"

Loengus tuleb vaatlusele semiootilise mõtlemise traditsioon Eestis, rõhuga Tartus, viimase pooleteise sajandi jooksul. Käsitluse keskmes on kolm autorit ja nendevahelised ideelised seosed: Gustav Teichmüller (1832–1888), Jakob von Uexküll (1864–1944) ja Juri Lotman (1922–1993).

vt videot loengust.

Ülle Pärli "Töid märgisüsteemide alalt kuiGesamtkunstwerk"

Loengus tuleb juttu venekeelsest väljaandest "Töid märgisüsteemide alalt" kui komplekssest tervikust. Arutluse alla on võetud küsimus üksiktekste siduva semiootilise aluse ning individuaalsete uurimissuundade, mitmekesise temaatika ja autorkonna vastastikustest seostest ja mõjututustest.

vt videot loengust.

Indrek Ibrus "Kultuurisemiootika innovatsioonid digiajastul"

Loeng keskendub kultuurisemiootika rakendatavusele digitaalse ja võrgustikuliselt organiseeritud meediakultuuri analüüsimiseks. Eesmärk on vaadelda kultuurisemiootikat kui aktuaalset innovatsiooniteooriat. Käsitlemist leiavad peamised kaasagse meediakultuuri põhidihhotoomiad ja -konfliktid: meediatarbimise ja -loomise üheaegne üleilmastumine ja lokaliseerumine; kultuurimälu vs. innovatsioonidele orienteeritud digitaalmeedia; “tehnoloogilise”, “majandusliku” ning “kultuurilise” vahekorrad kaaaegses kultuurimuutuses; ka individuaalse ja võrgulise agentsuse osakaal loomeprotsessides ning dialoogide ja autokommunikatsiooni vahekorrad meediaevolutsiooni esilekutsujatena. Käsitletakse ka kultuurimisemiootika käimasolevaid dialooge muude innovatsiooniteooriatega nii majandusteaduses kui ka teistes ühiskonnateadustes.

vt videot ettekandest

Berk Vaher "Kalambuurikultuur. Korduste sajand"

Nostalgia, vintage, retro... remix, remake, mashup. Sama sajandi, sama konditsiooni märksõnad. Miks me elame korduste maailmas? Kas 21. sajand üldse saabus, kui uudislooming koosneb peamiselt vaid 20. sajandi tsitaatidest, pastiššidest ja kalambuuridest? On see tingimata halb, mismoodi võib see olla hea, on see lihtsalt paratamatu? Kas vana on uus uus ja mis saab tulevikust, kui keegi seda ei mäleta?

vt videot ettekandest

Valter Lang "Arheoloogiline tõlgendus"

Loeng keskendub küsimusele, kuidas arheoloog teab seda. mida ta teab (või vähemalt arvab teadvat). Esemed ja muistised on tummad, arheoloogia algab mitte nende otsimisest ja leidmisest, vaid tõlgendamisest. Arheoloogia on kas tõlgendus või siis mitte midagi. Arheoloogiline tõlgendus on olevikus toimuv tegevus mineviku loomiseks. Minevik eksisteerib ainult meie väidetes tema kohta, sõltudes seega mitte ainult möödunud objektiivsest reaalsusest, vaid ka oleviku subjektiivsetest tingimustest, sh olemasolevast teaduslikust metoodikast ja ühiskondlikust tellimusest. Näidetena vaadeldakse paari muistiseliigi tõlgenduse muutumist läbi aegade, sest tõlgendus ei seisa kunagi paigal, ta on pidevas muutumises ja neid võib olla üheaegselt palju.

Loeng jäi ära!

Daniele Monticelli "Kultuurisemiootika humanitaarteaduste rändavate mõistete rikastajana: piir jatõlge J. Lotmani hilisemates töödes"

Loeng keskendub kultuurisemiootika väljavaadetele tänapäeva humanitaar- ja sotsiaalteaduste laiemas kontekstis. Lähtealuseks on veendumus, et kultuurisemiootika kui terviklik uurimisparadigma on ilmselt oma ajad ära elanud ja et me võiksime seetõttu loobuda ambitsioonist luua ühist semiootilist metakeelt kultuuriteadustele. Tähelepanu võiks pöörata pigem sellele, mida kultuurisemiootikal on pakkuda humanitaar- ja sotsiaalteadustes “rändavate mõistete” (ümber)mõtestamiseks nii metodoloogiliselt kui ka rakendusvõimaluste vaatepunktist. J. Lotmani jt tööde heuristilise potentsiaali nähtavale toomine ja arendamine nõuab seega tänapäeval distsipliinaarsete piiride ülest läbikäimist.

Illustreerimaks sellist arusaama kultuurisemiootika võimalustest, keskendub loeng piiri jatõlke käsitlusele Lotmani hilisemates tekstides ja selle võimalikele arendustele. Näitan kuidas Lotmani toposümboliline lähenemine antud mõistetele aitab luua kompleksemat ja adekvaatsemat arusaama piirifunktsioonidest ja piirisisesest ning piiriülesest kommunikatsioonist, mis võib anda olulist panust nii erinevates distsipliinides nagu piiriuuringud, (võrdlev) kirjandusteadus, tõlkeuuringud, intellektuaalne ajalugu, kultuuriuuringud, jt. Loengus käsitletavate näidete varamu paneb seega Lotmani piiri jatõlke mõisted rändama, alustades Suurest Hiina Müürist ning selle tänapäeva variantidest, läbi antiigi- uusaja ja romantismi luule kuni tänapäeva “eestivene” autorite määratlemise ja tõlkimise problemaatikani.

vt salvestust Daniele Monticelli loengult.

Ljubov Kisseljova "Tänapäeva kirjandusteaduse semiootiline dimensioon”

Loengu lähtekohaks on tõdemus, et Tartu semiootika hälliks osutus kirjandusteadus. Just Juri Lotmani juhatatavas vene kirjanduse kateedris sündis strukturaalne poeetika ja hakkas arenema semiootika. Loengu käigus püütakse avada, kuidas mõjutas uus semiootiline lähenemine kirjandusele kirjandusteaduse arengut 1960ndate algusest tänapäevani. Kirjandusteaduse semiootilise dimensiooni all mõistetakse kirjanduse süsteemset uurimust kultuuri/ kultuuriloo lahutamatu osana. Tänapäeva kirjandusteaduses uuritakse mitte ainult ilukirjanduslikke (fiktsionaalseid), vaid ka mittefiktsionaalseid žanre, teoste poeetika kõrval ka nende pragmaatikat, nende funktsioneerimist kultuuris ning nende retseptsiooni kõige laiemas mõttes, intersemiootilist tõlget, poeetilise keele kognitiivseid aspekte, erinevaid kontsepte ja toposeid jt. Kirjanike eluloo uurimisel püütakse lahti mõtestada käitumiskoode ja mudeleid. Suurt osa tänapäeva kirjandusprotsessi tundmaõppimisel moodustab kirjanduse ja poliitika ning ideoloogia vahekorra mõtestamine ning nende vastastikku mõjude uurimine.

Illustreerimaks sellist arusaama, keskendutakse loengus vene rahvusmüüdi käsitlusele kirjanduses ja kunstis, tutvustades postlotmanliku vene kirjanduse õppetooli ning loengu autori enda teadusprojekte.

vaata salvestust ettekandest UTTVs.

Valdur Mikita "Eksperimentaalsemiootika eesti külas"

Loengu sisuks on väike poeetiline jalutuskäik läbi eesti mentaliteedi ja maastike.

vt salvestust loengust UTTVs.

Peeter Torop ""Töid märgisüsteemide alalt" ja semiotica post factum"

Loeng käsitleb ajakirja järk-järgulist kujunemist, selle kontseptuaalset strateegiat nii semiootilise ajakirjana kui Tartu Riikliku Ülikooli vene kirjanduse kateedri ühe väljaandena teiste seas. Põhirõhk on ajakirja kujunemisel perestroikani, juttu tuleb ka raskustest ajakirja taastamisel pärast J. Lotmani surma.

vt salvestust loengust UTTVst.

Intensiivkursus "Commercial applications of semiotics", 13.-20.11.2014

Kõik intensiivkursuse loengud on järelvaadatavad UTTV lehel.

Konverents "Framing Nature: Signs, Stories, and Ecologies of Meaning", 29.04-3.05.2014

For more information:

Loe lisaks.

“No meaning without a frame” – thus one might boil down the insights yielded by a century of research in the humanities. To interpret something as meaningful is to put it into a context, into a frame of reference within which it can begin to make sense. This holds not only for human signification, but also for the processes of signification that occur in the natural world, as they have been studied by biosemiotics. In a double take on its title, this conference inquires into the multiple, complex ways in which humans frame nature and are in turn framed by it. It seeks to explore the figure of the frame as an ecological concept which draws attention to the way in which meanings are embedded in and sustained by environments that are at once material and semiotic. At the same time, it invites a closer examination of the strategies of framing and contextualization that are constitutive of ecocritical research, as well as a comparison of ecocritical methodologies with those of neighbouring disciplines in the environmental humanities.

KEY TOPICS OF THE CONFERENCE

- agency, signs and stories in living and non-living nature
- local natural histories, local knowledge and nature representations
- mapping, modelling and/or storytelling as ways of framing of nature
- ecotranslatology: translating nature and nature writing
- scale effects: temporal and spatial frames in nature and nature representations
- cultural ecology and ecosemiotics: how do cultural and natural sign systems interact?
- comparative methodology: how do different disciplines within the environmental humanities frame their objects of study?
- the framing of environmental cognition and conduct in science and policy discourses
- the role of the mass media in shaping environmental consciousness

KEYNOTE SPEAKERS

Prof. Dr. Wendy Wheeler

Emeritus Professor of English Literature and Cultural Inquiry at London Metropolitan University.

Prof. Dr. Dr. Dr. h.c., Ernest W. B. Hess-Lüttich

Full Professor of German at the University of Bern, Honorary Professor at the University of Stellenbosch.

Prof. Dr. Steven Hartman

Professor at the Department of Humanities, Mid Sweden University, and Chair of the Nordic Network for Interdisciplinary Environmental Studies, Division of History of Science, Technology and Environment, KTH Royal Institute of Technology, Stockholm

Prof. Dr Thomas McGovern

Professor at the Department of Anthropology, Zooarchaeology Laboratory, Hunter College, and Associate Director of the CUNY Human Ecodynamics Research Center, CUNY Graduate Center, City University of New York

PROGRAM OF THE CONFERENCE

CALL OF PAPERS

BOOK OF ABSTRACTS

IMPORTANT DATES

The deadline for sending abstracts: 10 October 2013
Registration: November 2013 – January 2014
Conference dates: 29 April–3 May 2014

CONFERENCE VENUE

Tartu University Library, Struve St. 1, Tartu, Estonia

SUPPORTERS

European Union European Regional Development Fund (CECT, EU/Estonia)
Institute of Philosophy and Semiotics at the University of Tartu
Rachel Carson Center for Environment and Society
Norway Financial Mechanism 2009-2014 (project contract no EMP151)
European Society for Environmental History

CONTACT

Email: framing_nature [ät] semiootika.ee

Postal address:
The conference "Framing Nature"
Department of Semiotics, University of Tartu
Jakobi 2
Tartu 51014
Estonia

Konverents "Semiootika Eestis, Eesti semiootikas", 6.12.2013

Loe lisaks.

Sünnipäevakonverents “Semiootika Eestis, Eesti semiootikas”

Konverentsi ettekannete kutse
Semiootika Eestis, Eesti semiootikas

6. detsembril tähistab Eesti Semiootika Selts oma 15. sünnipäeva ühepäevase konverentsiga Tartus. Kõnelema on oodatud semiootikahuvilised, kes hoolivad semiootika käekäigust Eestis ja kes tahaksid näha semiootikat tegelemas muuhulgas “eesti asjaga” – pakkumas analüüse ja tagasisidet, edendamas eesti kultuuri läbi kultuurianalüüsi erinevate valdkondade. Seega oleks sünnipäev rahvusvahelisel tasemel rahvusteadusliku semiootika tähistamise päev. Konverentsil käsitletakse ühest küljest tänase ning tuleviku Eesti kultuuri, ühiskonna ja keskkonna semiootilise uurimise võimalusi, teisalt aga lahatakse semiootika kui distsipliini arengut ja tulevikku Eestis.

Konverentsile on oodatud 20-minutilised ettekanded muuhulgas alljärgnevatel teemadel:

- Semiootika rakendused ja suundumused tänases ja tuleviku Eestis;
- Eesti kultuuri ja ühiskonna erinevate aspektide semiootilise analüüsi võimalused;
- Eesti semiootika teaduslik pärand;
- Semiootilised tulipunktid tänases Eesti ühiskonnas.

Palume ettekande pealkirja ja teesid saata 25. oktoobriks meiliaadressile konverents [ät] semiootika.ee

Koduleht: http://www.semiootika.ee/sunnipaevakonverents-semiootika-eestis-eesti-semiootikas/

Tartu Semiootika Suvekool 2013 - Autocommunication in Semiotic Systems. 40 years after the Theses on the Semiotic Study of Culture, 18-23.08.2013

Loe lisaks.

Summer School 2013 is five-day event taking place from August 18 to 23 at the Kääriku Leisure and Sports Center in Southern Estonia. This year's Summer School is dedicated to the 40th anniversary from the publication of the Theses on the Semiotic Study of Cultures, which first appeared in 1973.There lies a quintessential coincidence between cultural semiotics, Tartu-Moscow school, and the Theses which places this triplet amongst both the important and the amusing in the story of humanities. Taking the example of Theses from the past, and reflecting over it together with its influences across times to today, the semiotic circles might take up reflective autocommunication in order to set future steps in organising both the paradigm of semiotics and communicate the institution of semiotics to neighbouring paradigms. To celebrate the 40th anniversary of Theses on the Semiotic Study of Cultures, we call for reflections on the context and co-texts leading to and from that milestone in semiotic studies.

Suvekooli arhiveeritud lehekülg: http://www.flfi.ut.ee/summer_school/2013/index.html

Konverents "Gatherings in Biosemiotics 2012", 17-22.07.2012

For more information:

Loe lisaks.

Gatherings in Biosemiotics is the annual meeting of world scholars studying sign processes in living systems. Since 2006, it has also been an annual meeting of the International Society for Biosemiotic Studies (ISBS). In 2012, the Department of Semiotics of the University of Tartu and the Estonian Semiotics Association welcome researchers in any academic discipline with an interest in biosemiotics to join theTwelfth Gatherings in Biosemiotics in Tartu, Estonia, from 17 to 22 July.

The Gatherings in Biosemiotics will focus on

        semiotic concepts and models of living systems,
        semiotic research methods in biology,
        biosemiotic case studies,
        collaboration between biosemiotics and other fields of study.

For general information about biosemiotics, please visit the ISBS website at www.biosemiotics.org . The Twelfth Gatherings in Biosemiotics is organized by the Department of Semiotics at the University of Tartu, the Estonian Semiotic Association, and the International Society for Biosemiotic Studies.

PROGRAM

ABSTRACTS

PRECONFERENCE SEMINAR INFO

Tartu Semiootika Suvekool 2011 - Semiootiline modelleerimine 22-26.8.2011

For more information:

Loe lisaks.

Summer School 2011 was five-day event taking place from August 22 to 26 at the secluded Palmse manor in North Estonia. The first day of the event (August 22) was a one-day conference on the historical secondary modelling systems approach of the Kääriku Summer Schools, with the roundtable by Boris Uspenski, Boris Egorov, Tatjana Civjan, Dimitri Segal, Peter Grzybek and others. It was followed by four-day summer school on the contemporary problems of semiotic modelling, with world leading semioticians present (among them Per Aage Brandt, Paul Cobley, Marcel Danesi, Winfried Nöth, Göran Sonesson, Frederik Stjernfelt, Jesper Hoffmeyer, and others), together with the Tartu group.

The book with Call for papers, presenters, and abstracts can be found here.

Otsinguvorm

Konverentsid ja seminarid

Konverents "Semiotics of hybrid natures", 8–10.11.2018

Ökosemiootika suveseminar "Normid ja tervis", 17.-19.08.2018

Suveülikooli kursus "Juri Lotman ja kultuurisemiootika" 2.-13.7.2018

Semiosalong: Order In/From Chaos: Self-Organizing Systems, 19.03.,02.04.2018

Looduskultuuri seminar: Loodushoiu sõnumid. Tallinna Loomaaed, 22.-23.03.2018

Seminar "Paljuliigiline linn: mitmekesisus, kommunikatsioon, konfliktid" 1.-2. detsember 2017

Semiosalong sügis 2017 "Õpetamine on õpetamine", 21.11, 28.11, 5.12, 2017

XVIII Semiootika sügiskool "Simulatsioon", 4-5.11.2017

Tartu semiootika suvekool 2017 15-18.08.2017

Suveülikooli kursus "Juri Lotman ja kultuurisemiootika" 3-14.7.2017

Eesti Semiootika Seltsi konverents 2017 "Mõistma õppides", 6.-7.5.2017

Looduskultuuri seminar: Kaitsealad (Tallinnas) 23.-24.03.2017

Kava

23. märts

Looduskaitse kujunemise lugu

Mida ja kuidas kaitsta?

24. märts

Looduskaitse tähendusmõõtmed

Loengusari "Keele sajand - Saussure, Linzbach, Jakobson" 13.09-13.11.2016

XVII Semiootika sügiskool "Keelsus", 5-6.11.2016

Suveülikooli kursus "Juri Lotman ja kultuurisemiootika" 4-15.7.2016

Ökosemiootika suveseminar Tamses, 9.-11.07.2016

Semiofest Tallinn 2016, 1-4.6.2016

8. Lotmani konverents Tallinna Ülikoolis. Kaaskorraldaja Tartu Ülikooli semiootika osakond. 27-29.5.2016

Konverents "Kultuuri loov vahendamine", 27.11.2015

Seminar „Kommunikatsioon looduskaitses ja loomaaias“, 20.-21.10, 2015

Semiootika Suvekool 2015 ja Põhjamaade Semiootikauuringute Assotsiatsiooni 9. konverents "Semiotic (un-)predictability" 17-20.8.2015

"XV Ökosemiootika suveseminar: ootuse semiootika", 6.-8.7.2015

Paris/Tartu – Barthes/Lotman. Le reve du science nouvelle/Unistus uuest teadusest, 8.6.2015

Konverents "Järjepidevalt loov" 5.-6.12.2014

PÖFFi Filmikonverents "Vaadata. Lugeda. Mõista" 21-22.11.2014

"Töid märgisüsteemide alalt 50" juubeliüritused / loengusari "Loenguid märgisüsteemide alalt" 10.09.-17.12.2014

Intensiivkursus "Commercial applications of semiotics", 13.-20.11.2014

Konverents "Framing Nature: Signs, Stories, and Ecologies of Meaning", 29.04-3.05.2014

Konverents "Semiootika Eestis, Eesti semiootikas", 6.12.2013

Tartu Semiootika Suvekool 2013 - Autocommunication in Semiotic Systems. 40 years after the Theses on the Semiotic Study of Culture, 18-23.08.2013

Konverents "Gatherings in Biosemiotics 2012", 17-22.07.2012

Tartu Semiootika Suvekool 2011 - Semiootiline modelleerimine 22-26.8.2011