Konverentsid ja seminarid
Videosid külalisloengutest ja konverentsidest on võimalik näha siit: https://www.flfi.ut.ee/et/semiootika-osakond/videod
Collapse and Extinction: Art, Literature and Discourse
Conference
Stockholm University (on location and online)
28.–29.04.2021
Link to the conference in Zoom.
The conference will deal with cultural images of collapse that are endorsed by the extinction of biological species and disappearance of familiar biological communities
In the past few years, discourses on collapse have been more and more visible in the public space, as if it was too late to address the major challenges posed by climate change. The idea of systemic collapse is not new, as many civilizations had what was called Kulturpessimismus in Germany at the turn of the 19th. What is striking about the current situation is the multiplication of theological, scientific and philosophical discourses dealing with the notion of collapse, as if the globalization process with its main ideas (rapidity of exchanges, acquisition of new markets, cult of growth) reached its final phase. The cultural images of collapse are further endorsed by the extinction of biological species and disappearance of familiar biological communities.
This conference aims to question the notion of collapse and analyse how it contributes to produce new aesthetical and semiotic forms as well as new kinds of reading. What kind of literary genres appear in parallel with a discourse on collapsology (science-fiction, dystopia, essays, post apocalyptic fiction)? Do these genres include a direct form of ideological interpretation of the world? How do they relate to the factual processes of climate change and sixth mass extinction? What type of reading do these works trigger?
Comparison is the key to understand the emergence of these new genres. The conference welcomes analysis of works that have a relation to the notion of collapse so that a comparative corpora can be built. One objective is to analyze literary works on collapse in Romance literature but other case-studies or comparisons are welcomed.
Organisers:
Sara Bédard-Goulet, University of Tartu: sara.bedard-goulet [ät] ut.ee
Timo Maran, University of Tartu: timo.maran [ät] ut.ee
The research group Romkult (Cultural Studies in Romance languages), Stockholm University: christophe.premat [ät] su.se
Transmedial turn? Potentials, problems, and points to consider

8–11 December 2020, University of Tartu, Estonia
We are happy to invite you to participate in the conference "Transmedial turn?" – the second conference in a series of academic gatherings dedicated to the studiey of intersemiotic processes in culture.
As the title of the conference indicates, the central topic of inquiry is the cultural shift from logocentric to increasingly intersemiotic, intermedial and transmedial processes and its impact on disciplines that study textual transfers, relations between semiotic systems or media, and new media practices. We foreground the notion ‘transmedia’ – with its prefix trans- meaning ‘across’, ‘beyond’, ‘through’ – to highlight the ubiquity of processes and phenomena of media crossovers.
The conference aims at bringing together scholars from disciplines interested in textual transfers across languages, genres and media, among them Translation Studies, Semiotics, and Adaptation Studies, and to promote a more complex understanding of the transmedial processes and phenomena in culture, particularly of the diverse and novel theoretical perspectives, concepts and methods used in various disciplines for approaching these processes and phenomena.
Read the Call for Papers or download it as PDF.
KEYNOTE SPEAKERS
Irina Rajewsky, Free University of Berlin
Thomas Leitch, University of Delaware
Anthony Pym, University of Melbourne
HONORARY SPEAKERS
Peeter Torop, University of Tartu
Lars Elleström, Linnaeus University
KEY DATES
Extended deadline for submission of abstracts: 15 March 2020
Notification of acceptance of paper presentations: 15 April 2020
Registration opens: 1 May 2020
Registration form will be available on the conference website.
Looduskultuuri seminar: Konflikt
27. märts 2020, Tallinna Loomaaed
Tallinna Loomaaed ja Tartu Ülikooli semiootika osakond korraldavad 27. märtsil 2020 Tallinna Loomaaia loodushariduskeskuses kahepäevase seminari „Looduskultuuri seminar: Konflikt”.
● Millised on elurikkust ja keskkonda puudutavad konfliktid meie ühiskonnas?
● Kuidas on konfliktid ajas muutunud?
● Millistel juhtudel on vastanduvad tõlgendused looduskeskkonna rolli või olemuse suhtes halvad?
● Millised on konflikti tekkepõhjused, lahendamise ja vältimise võimalused?
● Kas looduses on konflikte?
● Milline on hirmu ja teadmatuse roll looduskultuuri puudutavates konfliktides?
Neljandal Looduskultuuri seminaril kutsume arutlema konflikti üle, pöörates tähelepanu nii selle tekkemehhanismidele kui ka lahendus- ja ennetusviisidele.
Seminariga seotud küsimuste tekkimisel palume kirjutada aadressil looduskultuur [ät] gmail.com või helistada 56953709
Seminari kava:
9.30-10.00 tervituskohv
10.00-10.15 avasõnad – Tiit Maran
Moderaator Riin Magnus
10.15–10.45 Silvia Lotman – „Konfliktid looduskaitses“
10.45–11.15 Kalevi Kull – „Ükski liik pole kahjur“
11.15–11.45 Leif-August Kirs – „Loodushariduse suurim väljakutse“
11.45–12.30 lõunapaus
Moderaator Nelly Mäekivi
12.30–13.00 Kaili Viilma – „Looduskaitse argipäev riigiametniku vaatepunktist“
13.00–13.30 Marju Kõivupuu – „Pühad paigad looduses: konflikt ja/või koostöö?“
13.30–14.00 Tõnno Jonuks, Atko Remmel – „Metsarahva tajutud ja tajumata konfliktid“
14.00–14.30 Karin Bachmann – „Kole loodus“
14.30–15.00 kohvipaus
Moderaator Timo Maran
15.00–15.30 Joonas Plaan – „Hüljes Kihnu kultuuris: kuidas pereliikmest saab vaenlane“
15.30–16.00 Tõnu Talvi – „Asjaarmastajad ja akadeemikud Eesti looduskaitse algusaegadel – konflikt või koostöö?“
16.00–16.30 Heldur Sander – „Looduskonfliktidest Tallinnas minevikus“
16.30–16.45 paus
16.45–18.15 seminari töötuba looduskonfliktide lahendamisest, juhendab Silvia Lotman
Ürituse toimumist toetab PUT1363 „Paljuliigiliste keskkondade semiootika: agentsus, tähendusloome ja kommunikatsioonikonfliktid“ ja Tallinna Loomaaed.
Andrew Stables: külalisloeng haridussemiootikast
Haridussemiootik Andrew Stables (Ühendkuningriik) peab 21. veebruaril kell 14.15 (Jakobi 2-306) semiootika osakonnas avatud loengu teemal "From Minimal Ontological Realism to New Localism: Implications for Politics and Education". Loengus selgitab Andrew Stables, kuidas kujunes tema arusaam semioosist kui universaalsest protsessist ning mis on selle lähenemise eripära. Lisaks arutleb ta selle üle, mida selline vaade endaga õppimise ja haridusteooria, poliitika, majanduse ja kultuuri mõtestamisel kaasa toob.
Andrew Stables on tunnustatud teadlane semiootika ja haridusfilosoofia alal. Hetkel on ta emeriitprofessor Roehamptoni ülikoolis. Tema viimase monograafia pealkiri on "New Localism: Living in the Here and Now" (Springer 2019).
Kõik huvilised on oodatud kuulama!
Loeng on inglise keeles.
XX Semiootika sügiskool "Mundus ludens"

XX Semiootika sügiskool "Mundus ludens" võtab vaatluse alla mängu ja mängimise erinevad vormid kultuuris, uurides, kuidas on mängimine seotud inimeseks olemise ja maailma toimimisega.
Sügiskool toimub 2.–3. novembril 2019 Annimatsi kämpingus.
Mundus ludens ehk mängiv maailm võib esmalt silme ette tuua Huizinga ja tema mängiva inimese. Huizinga oli üks esimesi, kes mängu omaette nähtusena üldse käsitles ja sügavamalt analüüsis, tänapäevaks on see valdkond aga tohutult laienenud. Mängivat maailma võib mõista mitut moodi. Homo ludensi esimeses peatükis nimetab Huizinga muuhulgas mängu omadusi seista väljaspool tavalist elu ja ümbritseda end salapäraga või eristada end tavalisest maailmast maskeerimise abil. Seega on mängiv maailm see osa elust ja maailmast, mis mängib ja tavalisele vastandub, ja selle maailma olemasolu on seda vajalikum, mida teravamaks muutub igapäevaelu. Mängiva maailma osa on ka looming. Looming ei saa kunagi tehtud, uuritud ja vaadatud, vaid vajab uuenemist, pidevat mõttevahetust looja ja vastuvõtja vahel.
Teiseks võib mõelda Huizinga teooriast natuke erinevale mänguteoreetilisele vaatevinklile, mille järgi võib mängu definitsioonile vastavaid strateegilisi situatsioone leida kõikjalt. Elame maailmas, kus lakkamatult võistlevad omavahel majandusettevõtted, poliitparteid, maailmavaated ja tõekspidamised ning kus see vaene mängiv inimene enam alati valida ei saa, mis mängu ta millal mängib. Samas on aina sügavamale inimeste teadvusesse jõudev kliimakatastroof otsekui mängust välja kiskuja, mängivast reaalsusest reaalsema reaalsuse tooja, mis inimese mängude tagajärjel vaid süveneb ja uut, reaalset lähenemist nõuab. Homo ludensi jaoks on see igal juhul väljakutse.
Sügiskooli esinejateks oleme kutsunud erinevate mängu ja mängimisega tegelevate valdkondade esindajad rõhuasetusega teatril ja kirjandusel, mis aitavad mõtestada mängimise ja mängivate kunstide rolli inimese elus.
Sügiskooli korraldamist toetavad:
Eesti Kultuurkapital
Tartu Ülikooli Filosoofia ja semiootika instituut
Eesti Semiootika Selts
Robert Innise intensiivkursus „Semiotic Linkages: Frameworks and Exemplifications”

Olete oodatud osalema Robert Innise intensiivkursusel „Semiotic Linkages: Frameworks and Exemplifications”, mis toimub semiootika osakonnas 7.-16. oktoobrini.
Loengud ja seminarid põhinevad refleksioonidel valitud semiootilistel teemadel, mille lähtekohaks on olnud C. S. Peirce’i, John Dewey, Karl Bühleri, Michael Polanyi, Ernst Cassireri ja Susanne Langeri sageli üksteisest täiesti sõltumatud, kuid omavahel põimuvad analüütilised kontseptsioonid. Võttes lähtepunktiks ning arendades loengutes edasi signifikatsiooni kõrgemate ja madalamate tasandite vaheliste vastandlike seoste probleemi semiootilises kontiinumis, käsitleb Innis oma vaatepunktist (a) Peirce’i ja Dewey pragmatistlike keele ja inimese kui „keelelise looma“ käsitluste ühisosi ja erinevusi, keskendudes seejuures eelkõige nende olulisusele sõnulseletamatuse ja tähenduslävede vaatepunktist; (b) Bühleri keele kui organini mudeli analüütilist väärtust ja jätkuvat semiootilist olulisust ning selle seoseid Alan Gardineri „situatsiooni“ või „välja“ teooriaga; (c) Polanyi ja Peirce’i „artikulatsiooni“ loomingulisuse ja lingvistilise tähenduse tajuliste või sisemiste juurte käsitluste seoseid; (d) inimkeha kui tehnoloogilise süsteemi osa mõningasi semiootilisi ja tajulisi aspekte läbi Polanyi, Dewey ja Cassireri; (e) kunstikogemuse tajulise, semiootilise ja hermeneutilise mõõtme omavahelisi seoseid; (f) Peirce’i semiootilise esteetika ja Dewey pragmatistliku tajupõhise esteetika suhteid; ja (g) mõnede semiootiliste ja eksistentsialistlike eneserefleksiooni ja iseenesest mõtlemise viiside üldisi jooni.
Kursuse töökeeleks on inglise keel. Loengute ja seminaride aluseks olevad materjalid on kättesaadavad registreerunud kuulajatele.
Robert Innis on Massachusettsi ülikooli Lowellis filosoofia emeriitprofessor. Viimased viis aastat on ta olnud Aalbori ülikooli kultuuripsühholoogia keskuses Obeli fondi külalisprofessor. Ta on olnud ka Fulbrighti professor Kopenhaageni ülikoolis. Innis on avaldanud arvukalt artikleid, monograafiaid ja raamatuid filosoofia ja inimteaduste kokkupuutepunktidest, keskendudes seejuures peamiselt filosoofilisele semiootikale, esteetikale, tehnoloogia- ja religioonifilosoofiale. Tema olulisemate teoste hulka kuuluvad „Karl Bühler: Semiotic Foundations of Language Theory“, „Semiotics: An Introductory Anthology“, „Consciousness and the Play of Signs“, „Pragmatism and the Forms of Sense“ ja „Susanne Langer in Focus: The Symbolic Mind“ ning 2020. aastal on Springeri kirjastuses ilmumas raamat „Between Philosophy and Cultural Psychology: Analytical Resources at the Thresholds of Sense“.
Lisainfo ja registreerimine siin.
Üritust toetab Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA (Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool) ja finantseerib Euroopa Liidu regionaalarengu Fond.
Tartu Semiootika Suvekool 2019 (17.-20. august): Semiotic dimensions of spaces & literacies
17.-20. augustil 2019 toimub järjekordne Tartu semiootika suvekool teemal “Ruumide ja kirjaoskuste semiootilised mõõtmed”. Teema lähtub vaatest, et keel ja ruum on kaks keskset maailmakogemuse korrastamise vahendit. XII semiootika suvekoolis uuritakse kirjaoskuse mõiste ja ruumimudelite ülekantavust ja rakendatavust kahe probleemideringi analüüsimisel: digitaalse tehnoloogiaga kaasnevad muutused kultuuris ja ühiskonnas ning teiste liikide ruumikogemus ja agentsus mitmeliigilises keskkonnas.
Koduleht: http://tsss.ut.ee/
Kevadkool "Semiotics of Conflict", 5-7. juuni, 2019
Semiosalong 2019
28.02 Keily Tammaru "Kuidas liblikatele valetada? Morpho liblikate püüdmine Amazonase vihmametsas"; Riin Magnus ja Tiit Remm "Talutud ja talumatud linnas: tulnukliigid tähenduste pöörises”
4.06 Lauri Laanisto, Silver Rattasepp ja Riin Magnus arutlevad koos Kalevi Kulliga viimase värskelt ilmunud raamatust “Teoreetilisest bioloogiast: eluteadus matemaatika ja semiootika vahel”.
Looduskultuuri seminar: Loodushoiu tulevik 4.-5.04.19, Tallinna Loomaaed
Tallinna Loomaaed ja Tartu Ülikooli semiootika osakond koostöös TLU Keskkonnaajaloo Keskusega korraldasid Tallinna Loomaaia loodushariduskeskuses kahepäevase seminari „Looduskultuuri seminar: Loodushoiu tulevik”. Ürituse näol oli tegemist kolmanda kohtumisega sarjas „Looduskultuuri seminar“, mille eesmärgiks looduskeskkonna ja Eesti kultuuri läbipõimumiste ja valupunktide avalik ja laiapõhjaline käsitlemine. Esimene, kaitsealadele keskenduv seminar toimus kaks aastat tagasi, eelmisel aastal arutleti loodushoiu sõnumite (edastamise) teemadel. Seekord võtame vaatluse alla loodushoiu tuleviku perspektiivid pöörates tähelepanu nii loodushoiu institutsionaalsetele ja filosoofilistele aspektidele kui ka (igapäeva)praktikatele.
Lisainfo ja ürituse kava siin.
Arutlusele tulevad järgmised teemad:
- Kuhu suunas on muutumas loodushoid Eestis täna (kuidas teisenevad ökosüsteemid, millist rolli mängib üksikisiku aktiivsus, kuidas on muutumas seadusandlik ruum jne)?
- Milline on globaalse keskkonnamuutuse mõju looduskaitse tulevikule Eestis? Kuidas mõjutavad tuleviku loodushoidu rahvastikuprotsessid ja majanduse areng?
- Kuidas muutub looduskultuuri roll meie rahvuslikus (või paikkondlikus) identiteedis ning kuidas mõjutab identiteet loodushoidu?
-
Kuidas mõjutab tuleviku loodushoidu inimese looduskogemuse ja teadmiste kasvav digitaalne vahendatus?
Uurimisseminar “Inter- ja transmeedialise tõlke analüüs: meetodid ja mõisted”, 22.03.2019
Tekstide liikumine ühest meediumist teise ja toimimine paralleelselt eri meediumites on meile nähtustena tuttavad nii tänapäevast kui ka ajaloost (nt sama tekst kirjandusteosena, filmina, koomiksina; lugu jutustatuna suuliselt või kirjalikult, piltidena, lauludena jne). Uurimisseminari fookus on meediumitevahelise (intermeedialise) ja -ülese (transmeedialise) tõlke analüüsi võimalustel: millised kontseptuaalsed vahendid ja millised meetodid sobivad inter- ja transmeedialise tõlke mõtestamiseks. Seminari töökeeled on eesti ja inglise keel.
Kava võib alla laadida siit.
Abstraktiraamatu võib alla laadida siit.
Kutse võib alla laadida siit.
Seminar toimub Tartu Ülikooli humanitaarvaldkonna baasfinantseeritava projekti PHVFI17926 „Transmeedialine tõlkelugu: transmeedialiste tekstide analüüsi alused“ raames.
Semiosalong 2018 "Excavations in the Esoteric" 31.10., 14.11.2018
- 31. oktoober. Mehmet Emir Uslu: "When the Hunt Goes Wild: Cynegetic Relationships with Nature" ja Sugata Bhattacharya: "Visual Hunting and Gathering"
- 14. november. Israel Chavez: "An Exoteric Image and Its Esoteric Semiotics" ja Kyle York "Approaching Buddhism Through Analytic Philosophy"
- 29. november. Òscar Castro: "Hermeticism and the Search for a Semiotics of the Sacred" ja Tiit Remm: "The Personal and the Universal in Spatial Models of the Sociocultural World"
Konverents "Semiotics of hybrid natures: Anthropogenic ecosystems, multimodalities, transformed umwelts", 8–10.11.2018
Konverentsi koduleht on https://www.flfi.ut.ee/en/semiotics-of-hybrid-natures
XIX Semiootika sügiskool "Meedium ongi sõnum", 3.-4.11.2018
Sügiskooli koduleht: http://semiootikasygiskool.blogspot.com/
Ökosemiootika suveseminar "Normid ja tervis", 17.-19.08.2018
Suveülikooli kursus "Juri Lotman ja kultuurisemiootika" 2.-13.7.2018
Koduleht: https://jlsc.ut.ee/
Semiosalong: Order In/From Chaos: Self-Organizing Systems, 19.03.,02.04.2018

19.03.2018 Andres Kurismaa, Israel Chavez
02.04.2018 Peeter Tinits, Oleg Sobchuk
16.04.2018 Alexander Davies, Mihhail Lotman & Kalevi Kull
Looduskultuuri seminar: Loodushoiu sõnumid. Tallinna Loomaaed, 22.-23.03.2018
Seminar "Paljuliigiline linn: mitmekesisus, kommunikatsioon, konfliktid" 1.-2. detsember 2017
Semiosalong sügis 2017 "Õpetamine on õpetamine", 21.11, 28.11, 5.12, 2017
XVIII Semiootika sügiskool "Simulatsioon", 4-5.11.2017
Sügiskoolis arutleme simulatsioonide üle erinevates valdkondades ja küsime, mis on meie jaoks päris ja mis on simulatsioon. Mõtleme simulatsioonist filosoofias ja semiootikas, teatris ja ulmekirjanduses; süveneme virtuaalreaalsuse loomisesse ja tehisintellekti võimesse simuleerida inimese mõtteprotsesse; vaatame, kuidas suhestuvad simulatsiooniga meedia ja poliitikaga, räägime psühholoogiast ning reaalsuse tajumisest.
Kõnelevad Andreas Kaju, Madis Ligema, Ahto Lobjakas, Katre Pärn, Andres Luure, Jaak Tomberg, Madis Vasser jt. Lisaks saavad laupäeva õhtul kõik osalejad koostöös Psühhobussiga võimaluse katsetada virtuaalreaalsust.
Täpne programm saab avalikuks õige pea!
Registreeruda saab aadressil:
http://
XVIII Semiootika sügiskooli korraldavad Eesti Semiootika Selts ja Semiootikaüliõpilaste liit Semioon.
Tartu semiootika suvekool 2017 15-18.08.2017
Suveülikooli kursus "Juri Lotman ja kultuurisemiootika" 3-14.7.2017
Eesti Semiootika Seltsi konverents 2017 "Mõistma õppides", 6.-7.5.2017
Looduskultuuri seminar: Kaitsealad (Tallinnas) 23.-24.03.2017
Loengusari "Keele sajand - Saussure, Linzbach, Jakobson" 13.09-13.11.2016
XVII Semiootika sügiskool "Keelsus", 5-6.11.2016
Suveülikooli kursus "Juri Lotman ja kultuurisemiootika" 4-15.7.2016
Ökosemiootika suveseminar Tamses, 9.-11.07.2016
Semiofest Tallinn 2016, 1-4.6.2016
8. Lotmani konverents Tallinna Ülikoolis. Kaaskorraldaja Tartu Ülikooli semiootika osakond. 27-29.5.2016
Konverents "Kultuuri loov vahendamine", 27.11.2015
Seminar „Kommunikatsioon looduskaitses ja loomaaias“, 20.-21.10, 2015
Semiootika Suvekool 2015 ja Põhjamaade Semiootikauuringute Assotsiatsiooni 9. konverents "Semiotic (un-)predictability" 17-20.8.2015
"XV Ökosemiootika suveseminar: ootuse semiootika", 6.-8.7.2015
Paris/Tartu – Barthes/Lotman. Le reve du science nouvelle/Unistus uuest teadusest, 8.6.2015
Lundi 8 juin 2015 Bibliothèque de l’Université de Tartu // Tartu Ülikooli raamatukogu (W. Struve 1, Tartu)
Konverents "Järjepidevalt loov" 5.-6.12.2014
PÖFFi Filmikonverents "Vaadata. Lugeda. Mõista" 21-22.11.2014
"Töid märgisüsteemide alalt 50" juubeliüritused / loengusari "Loenguid märgisüsteemide alalt" 10.09.-17.12.2014
XX Semiootika sügiskool "Mundus ludens"

XX Semiootika sügiskool "Mundus ludens" võtab vaatluse alla mängu ja mängimise erinevad vormid kultuuris, uurides, kuidas on mängimine seotud inimeseks olemise ja maailma toimimisega.
Sügiskool toimub 2.–3. novembril 2019 Annimatsi kämpingus.
Mundus ludens ehk mängiv maailm võib esmalt silme ette tuua Huizinga ja tema mängiva inimese. Huizinga oli üks esimesi, kes mängu omaette nähtusena üldse käsitles ja sügavamalt analüüsis, tänapäevaks on see valdkond aga tohutult laienenud. Mängivat maailma võib mõista mitut moodi. Homo ludensi esimeses peatükis nimetab Huizinga muuhulgas mängu omadusi seista väljaspool tavalist elu ja ümbritseda end salapäraga või eristada end tavalisest maailmast maskeerimise abil. Seega on mängiv maailm see osa elust ja maailmast, mis mängib ja tavalisele vastandub, ja selle maailma olemasolu on seda vajalikum, mida teravamaks muutub igapäevaelu. Mängiva maailma osa on ka looming. Looming ei saa kunagi tehtud, uuritud ja vaadatud, vaid vajab uuenemist, pidevat mõttevahetust looja ja vastuvõtja vahel.
Teiseks võib mõelda Huizinga teooriast natuke erinevale mänguteoreetilisele vaatevinklile, mille järgi võib mängu definitsioonile vastavaid strateegilisi situatsioone leida kõikjalt. Elame maailmas, kus lakkamatult võistlevad omavahel majandusettevõtted, poliitparteid, maailmavaated ja tõekspidamised ning kus see vaene mängiv inimene enam alati valida ei saa, mis mängu ta millal mängib. Samas on aina sügavamale inimeste teadvusesse jõudev kliimakatastroof otsekui mängust välja kiskuja, mängivast reaalsusest reaalsema reaalsuse tooja, mis inimese mängude tagajärjel vaid süveneb ja uut, reaalset lähenemist nõuab. Homo ludensi jaoks on see igal juhul väljakutse.
Sügiskooli esinejateks oleme kutsunud erinevate mängu ja mängimisega tegelevate valdkondade esindajad rõhuasetusega teatril ja kirjandusel, mis aitavad mõtestada mängimise ja mängivate kunstide rolli inimese elus.
Sügiskooli korraldamist toetavad:
Eesti Kultuurkapital
Tartu Ülikooli Filosoofia ja semiootika instituut
Eesti Semiootika Selts
Intensiivkursus "Commercial applications of semiotics", 13.-20.11.2014
Kõik intensiivkursuse loengud on järelvaadatavad UTTV lehel.