Magistriõppe teemad
Võimalikud magistriõppe teemad õppetoolide kaupa:
Praktilise filosoofia õppetool õpetab analüütilise filosoofia laadis 20. ja 21. sajandi filosoofiat, käsitledes aga ka vanakreeka ja vara-uusaegseid moraali- ja ühiskonnateooriaid, õpetades lahendama probleeme poliitika- ja õigusfilosoofias ning eetikas, samuti sotsiaalteaduste ning ajaloo filosoofias. Peamisteks uurimisvaldkondadeks on eetika, esteetika ja poliitikafilosoofia. Loe lähemalt magistriõppe valdkondade kohta praktilises filosoofias.
Teoreetilise filosoofia õppetool tegeleb 20. ja 21. sajandi analüütilise filosoofia ja loogikaga, pannes erilist rõhku teoreetilisele filosoofiale (loogika- ja matemaatikafilosoofia, keelefilosoofia, epistemoloogia, vaimufilosoofia ja metafüüsika). Hetke uurimistöö keskendub analüütilise filosoofia metodoloogiale, vaimufilosoofiale ja loogika- ning keelefilosoofiale. Loe lähemalt magistriõppe valdkondade kohta teoreetilises filosoofias.
Teadusfilosoofia õppetool õpetab mitmesuguseid teadusfilosoofia ja tunnetusteooriaga seotud üld- ja erikursusi. Õppe- ja uurimistöös kasutatakse nii teadusajaloolist, sotsioloogilist kui ka loogikalist lähenemisviisi. Peamisteks uurimisteemadeks on täppisteadusliku tunnetuse eripära, teaduse uurimise metodoloogia, füüsika ja keemia filosoofia. Loe lähemalt magistriõppe valdkondade kohta teadusfilosoofias.
Filosoofia ajaloo õppetool õpetab filosoofia ajaloo üldkursusi ning aktuaalseid filosoofilisi probleeme ajaloolises võtmes käsitlevaid erikursusi. Uurimistegevuse põhisuunad on antiikfilosoofia, varauusaegne filosoofia, klassikaline saksa filosoofia, saksa idealismi järgne 19. sajandi filosoofia, fenomenoloogia, eksistentsialism, olemisajalooline mõtlemine, hermeneutika, kontinentaalne esteetika, 20. sajandi prantsuse filosoofia ja Eesti filosoofia. Loe lähemalt magsitriõppe valdkondade kohta filosoofia ajaloos.