Filosoofia magistriõppekava

MA õppekava on loodud eesmärgiga võimaldada igal tudengil lähtuda õppeplaanist, mis on loodud just tema vajadustest lähtuvalt, võttes arvesse seda, mil määral on tudengil olemas varasem kokkupuude filosoofiaga. Õppekava struktuur võimaldab paindlikku uurimistööpõhist õpet varasema filosoofia taustaga tudengitele, kes sooviksid keskenduda kitsamale filosoofia valdkonnale ning pühenduda uurimistööle. Õppekava on aga sobilik ka neile, kes alles alustavad filosoofiaõpinguid ning soovivad võtta üldiseid filosoofia aineid.

Programmi kohta saab lähemalt lugeda siit. Alljärgnev on lühike ülevaade.

Üldainete moodul (18 EAP) koosneb kahest kursusest. Magistriseminar (12 EAP) kestab läbi nelja semestri ja keskendub esialgu üldistele ning kitsamalt filosoofilistele oskustele (uurimistöö materjali otsimine, artiklite kirjutamine, avalduste kirjutamine, jne.). Seejärel on magistriseminaris võimalik tudengitel esitleda oma käsilolevat uurimistööd ning sellele kaasõpilastelt ja seminari läbiviijalt tagasisidet saada. Uurimisseminar (6 EAP) toimub esimesel semestril ning tutvustab osakonnas hetkel toimuva uurimistöö suundi. Seminare viivad läbi erinevad osakonnaliikmega.

Spetsialiseerumismoodul (48 EAP) moodustab tudengi õpingute tuuma. See jaotub kolmeks 16 EAP suuruseks blokiks. Iga bloki täidab tudeng oma vajadustest ja huvidest lähtuvalt koos juhendajaga. Iga blokk sisaldab harilikult midagi järgnevast:

(a) tavaained, mis on seotud tudengi huvide ja uurimistööga, valitud nii filosoofia osakonnas kui mujal pakutavate ainete seast (lugemisele tulevaid filosoofia aineid näed siit ja hiljuti loetud ained siit),

(b) individuaaltöö juhendajaga või mõne teise osakonnaliikmega. Selleks võib olla lugemine, sissejuhatus mõnda teemasse, kirjutamise harjutamine, jne. Individuaaltöö maht ainepunktides lepitakse osapoolte vahel kokku, kuid see ei saa olle rohkem kui 16 EAPd bloki kohta. Formaalselt registreeritakse individuaaltöö kui “Individuaaltöö teoreetilises filosoofias/praktilises filosoofias/filosoofia ajaloos/teadusfilosoofias I/II/III”, sõltuvalt õppetoolist, kuhu kuulub individuaalõpet läbi viia aitav osakonnaliige, ning blokist, kuhu individuaaltöö kuulub. Tudengil on võimalik individuaaltööd teha enda valitud aladel ja mahus. Näiteks esimes blokis võib tudeng 3 EAP väärtuses teha individuaaltööd teoreetilises filosoofias ja 6 EAP väärtuses teha individuaaltööd praktilises filosoofias.

Spetsialiseerumismooduli raames tehtav töö peaks suuremas osas jääma esimesse kolme semestrisse, kuna neljas semester on peaaegu tervenisti pühendatud lõputöö kirjutamisele. Loodetavasti aitab selline korraldus tudengil sujuvalt oma uurimistööalaseid huvisid kujundada mille tulemuseks on head eeldused lõputöö kirjutamiseks (sellest ka spetsialiseerimusmooduli nimi). Allpool toodud näiteid sellest, kuidas spetsialiseerumismoodulis tavaaineid ja individuaaltööd kombineerida.

Valikainete moodul (12 EAP) on mõeldud magistriprogrammis erinevaid rolle mängima: (1) täiendama võimalikke puudujääke filosoofiaalastes taustateadmistes või mõnel teisel filosoofiliselt olulisel alal nagu kriitiline mõtlemine või loogika; (2) arendama akadeemilise kirjutamise oskust; (3) arendama inglise või mõne teise keele oskust akadeemilistel või tööalastel eesmärkidel; (4) võimaldama eesti keele õppimist ükskõik millisel tasemel; (5) arendama oskuseid muudel aladel nagu pedagoogika või IT; (6) ühendama filosoofia õpinguid sobiva taseme ainetega teistelt aladelt. Valikainete nimekiri ei ole piiratud (vaata valikaineid siit). Valikainete hulka võib lisada ka aineid, mis on läbitud mõnes teises ülikoolis välismaal veedetud semestri ajal.

Vabaained (6 EAP) on ükskõik millised ained. Neil ei pea olema mingit seost tudengi eriala või uurimistööga, kuid vabaaineteks võib valida ka täiendavaid filosoofiaained.

Praktikamoodul (6 EAP) annab võimaluse oma oskuseid rakendada töökeskkonnas ning õppida ka ettevõtlust. (Võimalikeks praktikakohtadeks on näiteks kolmanda sektori organisatsioonid, nõukogud, ajalehtede ja ajakirjade toimetused (toimetamise ja tõlkimise töö), koolid ja teised haridusasutused (õppeassistendi töö). Tudengeid julgustatakse iseseisvalt võimalike tööandjate poole pöörduma ning võimalusi otsima (lisainformatsiooni praktika tegemise kohta leiad siit). Praktikamooduli täitmise üheks võimaluseks on ka ettevõtlusega seotud kursuste võtmine (kursuste nimekirja leiad siit). Praktikamoodulit on võimalik täita osade kaupa (näiteks 2 või 3 EAP) kogu õpingute aja.

Magistritöö (30 EAP) on pikem kirjalik töö, kus tudeng kaitseb argumendi abil filosoofilist teesi ning paigutab selle mõnda olemasolevasse filosoofilisse debatti. Magistritöö kirjutamisele peaks kuluma neljas semester. Eeltöö magistritöö kirjutamiseks algab juba kolmandal semestril, kus tudengid peavad esitama prospekti—põhjaliku ülevaate tulevase töö teemast ja töö jaoks olulistest allikatest. Prospekti maht ainepunktides on 10 EAP. Tudengi magistritööd juhendab tema õpingute juhendaja. Siin on nimekiri hiljuti kaitstud magistritööde pealkirjadest ja juhendajatest. Siin on nimekiri mõnedest magistritöö võimalikest teemadest.

Õppekava näited

Siin on kolm fiktsionaalset näidet õppekavadest, mida tudeng võib magistriprogrammis enda jaoks koostada. 

Näide 1 on sellise tudengi kava, kes on varasemalt õppinud filosoofiat bakalaureusetasemel või magistritasemel mõnes teises riigis. Tartus on tal võimalik rohkem spetsialiseeruda eelkõige just eetika valdkonnas ning ühtlasi arendada oma huvi meedia vastu. See tudeng teeb individuaaltööd kokku 18 EAP mahus.

Näide 2 on tudengi kava, kes on just lõpetanud bakalaureuseõpingud filosoofias Tartu Ülikoolis. Esialgu plaanis ta siduda filosoofiat neuroteadusega ning seejärel liikus ta edasi epistemoloogia ja keelefilosoofia suunas. Individuaaltööd teeb ta kokku 18 EAP mahus. 

Näide 3 on tudengi kava, kes ei ole varem filosoofiat õppinud. Kavast on näha, kuidas ta esimeseks ja teiseks semestriks valis peamiselt sissejuhatavaid aineid ning hiljem spetsialiseerus keelefilosoofiale, tehes individuaaltööd 18 EAP ulatuses. See tudeng veetis ka kolmanda semestri välismaal Erasmuse programmiga.

Ka varasemate kavadega tutvumine võib abiks olla (varasemaid kavasid saab näha siit). Semestri plaani koostab tudeng igal semestril ning selles aitab teda juhendaja, kes ühtlasi kiidab koostatud kava heaks. Küsimustega võid pöörduda näiteks Ruth Jürjo (Filosoofia ja semiootika instituudi koordinaator) või Francesco Orsi (magistriprogrammi juht) poole.